koor2koor g kooriSKseTõsTorK(kuo-, kua-; kuoŕ JMdKoe); ku̬u̬ŕ g kuoriPal, kuariKod, kooriKJneL 1.laulukoor keib `kooris `laulmasKhk; Koor `laulis [kirikus] ees, rahvas `laulis `järgePöi; niikavva käisin `kuari laulmas kui mehele läksinIis; ma laula kah koorinSan || Kui konnad `kooris (hulgakesi koos) rooksuvad, siis on teise pääva kena ilmPöi; mehiläse helü um nigu suḿmin, tu̬u̬ laul lätt üte koori (lauluviisi) pääleRõu 2.(kirikus)a.kooriruum, altariesine kõrgem osa (mõnikord eraldatud) sie on kuor kus `kõrge põrand on, `altar ja leerilapsedSim; `kantsli juures on vahe, kos ku̬u̬ŕ. üks `lühter õli kuoris. kaks tillukest väravad õlid eesPalb.kiriku rõdu, kooripealne taga `kirkus, siis üsna koori treppide all; koorid kεivad teine teist `külge `koutuJäm; ja voadand ikka kuori pialt [alla] Jür Vrdkoort, korr, kuur3