[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

koor1 koor g koore eP(kuo-, kua-; kuõr g kuõrõ Khn); kuor g `kuore R (-ua-; n `kuore VNg Vai); ku̬u̬ŕ (ku̬u̬r) g koore Hää Saa Äks KJn Vil M T V(g -õ; kuor Lut; g kuorõ Lei[-e] Lut), kuare Kod
1. väliskest a. (munal, koorikloomadel jne) nüüd on vähk `lahja, `kaura`leiku ajal tämä on `nuores `kuores ja prisk Lüg; kana akkas kooreta mune munema Khk; vähil on kõva koor `seĺges Juu; vähjäl kaks `põtka, sõõrad õtsan, kuare si̬i̬s on liha Kod; raudpää on sehande must mardikas, kõva ku̬u̬r seĺläs Vil; viĺläga söödetu anedel olna kõva koorega muna, anipoig ei `jõudna ku̬u̬rd `katski tettä Nõo; Vähä koorõ ajamine oĺl inne `herne `häitsemist. `Üĺti õ̭ks et vähäʔ ajava ku̬u̬rt `säitsmevenna pääväl Rõu; paremb um pu̬u̬ĺ munna kui tühi ku̬u̬ŕ Vas b.  hrl puude kattekude ja selle alumised kihid kuni mähini `remmel pajod `onvad `valge `kuorega Lüg; `vergole `pandi `kuored (kasetohust rullid) `pääle VNg; puu lähäb pehastama, kui tä koore ala `seisama jääb Mus; puud o mähäl, juba koored `lahti Mar; kase koor (tohualune osa) Kse; tammekoore vett keedetatse alati kui kõht `kinni oo Var; Kasõ kuõr põlõb mis lõhõnal Khn; lõhmuse kooredest tegid viisud Vän; tamme koor, niine koor, kuuse koor, kasel on tohi; kord `nahku, kord [paju]`kooŕa, vesi `peale ja kivi takka `otsa [nahaparkimisel] Juu; mäńni korp on peal, `vastu puud on koor HJn; toŕbik kase kuorest `tehtud JõeK; kuortega pargitakse ja mõne puu kuorega värvitakse ka Amb; `äike mürissäb keväde puu kuare `lahti Kod; lõhmussa küllest `võeti sedä ku̬u̬rt, niin kutsuti ja tambiti `pehmess ja `tehti isi saana `nuusta Vil; kadaja koortest teti pühapäevä viisu; sisimin küĺg kutsuti koore ihu Krk; lehmä sitt kasvatap [vigastatud] puu ku̬u̬rd Puh; tu̬u̬ arjukese paun `olli pähnä koorest; pajokoorest vai kõjotohikust tetti viisu Nõo; [pärast jaanipäeva] lätt puul ku̬u̬ŕ kinniʔ; `ku̬u̬ljapüt́sik om paksõmba koorõga ku periss püt́sik Har; timä kuusõ koorõst teḱk mehidse taro Vas; egal puul om kuuŕ katõ kõrralene, kogone pääl om `ohkõnõ ku̬u̬ŕ nigu nahk Räp c. (viljatera) kesi, (puu-, aedvilja jne) kest siin `kuoride päl õligi `kartli `korvis [nuga] Lüg; `valkja koorega punakad tuhlid Jäm; `pähke lüdid on koore `ömber Phl; `põrsad `tahtad `ku̬u̬ri `saada, `kartuli `ku̬u̬ri Mih; õõnal on koor, aga `marjadel on juba nahk Juu; meil oli `lõunast koorega `kartulid ja silgu soost Äks; ku vanast tetti nisujahu, siss jahvatedi nisu kõ̭ige koorega `katski; [kaalikal] `tulli tu̬u̬ ku̬u̬r ärä, na‿lliva serätse kõllatse Nõo; mädä`rõikal `võeti ku̬u̬ŕ päält ärä Ote; noh är˽survuti kanebi ja sõgluti ka noid `ku̬u̬ri päält jah Plv; kaar om paksu koorõ seeh, `mitmakõrralinõ lipel um pääl; kardoka ku̬u̬ŕ um `valla, kardoka˽kasusõ vi̬i̬l Vas; ubina koorõʔ kuivatõdass ärʔ, noist saasõ hää tsäi; kui `väega hääʔ `herneʔ - - [siis keetmisel] koorõ jääväʔ perrä Räp; ku om hüä teŕä, siss om `ohkõnõ ku̬u̬ŕ, ku halv teŕä, siss om padi ku̬u̬ŕ; maŕa ku̬u̬ŕ Se; terä kasuss kuorõga, nakat `jauhma, kuur lätt äräʔ `sõklõst Lut || tühi (kuivanud) kaun uad peksid ära, koored jäid kõik varte `külge Trm; [kui herned ja oad on] varte küĺlen, siss om lõstad, aga kui ärä pessetu, siss om koored Ran; `erne kõdra koore olliva unikun Nõo; upe kõdritseti. võtat koorõ sisest terä `väĺlä Har d. leiva-, saiakoorik `Kaalika `piiraka `kuored `tehti magedast `leivä`taiginast Lüg; [leib] on magedast jäänd, kuored `tõmmab `lahti Kad; paks ku̬u̬r leeväl piäl Kod; [leiva] alumise koore mant lõigats alumine kikk, `päälmise koore mant `päälmine kikk Hls; ku leevä pääld palanu olliva, siss tet́ti `vi̬i̬ga likõst ja pańti puhass rõõvass pääle, siss tõmmass koorõ `pehmest Võn; ku̬u̬r lätt vallalõ, ku˽`kaugõss `ahju jääss [leib] Har; makõ leib ei saaʔ hää, vaoss koore ala Räp; leib valahhuss ar ahoh, ku̬u̬ŕ jääss `korgõhe Se; koorde, kooren (küpsemisel lahti löönud pealmisest koorikust) leib om kooren; leib lää `ku̬u̬rde, kui ahi liiga kuum om Hel; [küpsenud leivad] tetti pääld veedike ligedäss, `laotõdi rõevass `pääle, et muidu tõmmassiva `ku̬u̬rde Ran; leib om kavva `aiga ahjun ollu, leib om `ku̬u̬rde `lännu Nõo; leivä läävä `ku̬u̬rde, neid ei või lämmelt pitsite Ote; leeväkene om `ku̬u̬rdõ lännüʔ - - om koorõ `säĺgä võttanuʔ Har; kuiss śoo pät́s om ni koorõh; mis sa koorõh `leibä lõigut küläliisile Se e. Padakonn om alli koorega (nahaga) Rõn; [pargitud nahk] `Pańte kuioma ja aig-aolt hõõruti eläjärasva ja `täütäga üle, sõ̭ss es kuioʔ `ku̬u̬rdõ Räp; naʔ kuorõ `omma kala `kuomõʔ (soomused) Lei || fig Saʔ lasõt `hińdäle koorõ pääle tetäʔ (peksa anda) Vas
2. pealispinda. kõva jäätunud kiht (lumel); paatunud pind (mullal) kits tema on lühikese juoksuga. kui lumel kuor on pial, siis ei juokse tema mitte kuhugi KuuK; siis on moa ära `paatund, sieme ei tõuse ülesse, jääb kuore `alla Kad; lumi om `ku̬u̬rde jäänu. kui satap sula `lumme ja perän küĺmetäp, siss võtap `ku̬u̬rde, `tõmbap koore `pääle; lumi om kooren Kam; lumõl koorõ `pääle tennü, päält är külmänü Vas || Kõ̭iḱ veere˽koorõ˽(põlluks kõlblik maa) kündäss üless Rõu b. koorik, kärn aavale lööb koore `piale Ksi; siss ku tu ku̬u̬r pääle `tulli, siss olliva nu̬u̬ villi ka kadunu (nahahaigusest) Nõo; käe omma koorõn (korpas) Võn; lei pää `kat́ski, sõ̭ss siist oĺl pää kõ̭iḱ koorõh Vas; `pääle kasunu ku̬u̬ŕ `haigõllõ; kuiva koorõ tõmmaśs pääle; käe omma `väega koorõh (kestendavad), nahkki kõ̭iḱ koorõh, jo maalõ tulõ Se c. pealmine tihe(nenud) nahkjas kiht mesi kaanetap ärä, `tõmbab nisukese kõva koore pääle Nõo; läsä kubla ku̬u̬ŕ - - `päälmäne jagu [millega mesilaste haue on] kinni katõt Har; ruvval ku̬u̬ŕ pääl vai nahk Se; määnü järve man peräldä kotuss, kuuŕ kasunu `pääle, alt tühä Lut
Vrd koorik
3. piimale kogunev piimarasv (eriti hapukoor) `manditud piim, sel saab lusikaga kuor ära `voetud Jõe; puu püttid olivad, sääl oli ia appu piim sies, `kuore tuli `pääle VNg; nüüd sene `põlve `rahvas kuord ei `ütle, mant ikke Lüg; ken siis `korja `kuored `vällä Vai; piimal pole koort `ühtid, ainult pisine ärme kord oli pεεl Jäm; rõõsa koore pet́t o param kut apukoore pet́t Muh; natukse piimäl koore kõõbet piäl Var; kesse `enne mańt `ütles, ikke koor Mih; koore lahutamise masin Rap; rõesast piast mańt, apust piast koor Amb; kui ku̬u̬ŕ mürätäs ärä, õli ku̬u̬r `valge Kod; ema segas `rõõska koort kohupiima `ulka Pal; mis [piim] apu `oĺli, riisuti tal koor ärä, mud́u võid ei saand Kõp; pane küll soolast võid sekkä aga suvve kuumaga ku̬u̬r kokku ei lää Hls; [perenaine] ku piimä ärä koorip, siss alt koore toda `piimä saab Ran; ku̬u̬r riibuti `luśkaga pääld, `panti koore `kirnu Puh; kes ääd kama taht, pańd aput ku̬u̬rd kah; ma tei suure kaositävve koorega `kuŕke (kurgisalatit) Nõo; enne magama minekit `määrseme [käed] `apna koorega kokku Ote; kel hu̬u̬ĺ, tu̬u̬l ku̬u̬ŕ Krl; hüä rõõsalik ku̬u̬ŕ oĺl; mis sa meile inäp hüvvä ku̬u̬rt tu̬u̬ õiʔ Rõu;`hapnast koorõst tet́ti `võidu Plv; vanast oĺl päältpiim, no üteldäss ku̬u̬ŕ Vas; ahoh peet koorõst sai pareb võid, lät́s rutubahe kokko Se