koolu- 1.surma-; suri- egä toda koolu`päivä `kiägi ei tiiä Ran; [surijal] kooluhigi jo tulõ `vällä; kooluhõ̭ng om jo inne `ku̬u̬lmist; koolu `kindaʔ (vastsündinu valged käelabad); sul om taa lat́s nigu koolupiirak, õgass sii koolupiirak jää äi, ar koolõss (häid lapsi võtab surm meelsamini kui halbu); Tõstetakse ta (surija) voodist välja ja pannakse koolupingi peale pühakuju juurde, pea pühase poole Se; koolu`rõivaʔ (suririided) LutVrdkooli-1 2.surnu- si̬i̬ om juba järege koolu `koplen joh (surnud) Krk; nu̬u̬ om üd́se avva – süǵävä nigu koolu avva Ote; `valgõ säne, koolu`karva (kahvatu) Se 3.nied on nied koolukaerad mis nied alumised onVJg; Ku˽lina om tu̬u̬d koolu˽luud (leotamisel kõvaks jäänud triipe) täüs, sõ̭ss tä‿i lää˽`puhtassUrv