[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kook2 kook g koogu eP(kuo-; g -o; g koogi Phl JMd); kuõk g kuõgu Khn; ku̬u̬k g koogu Hää Pal KJn Vil eL(g -o Võn Räp; g kuogu Lei), kuagu Kod
1. konks; kõverik a. (hrl eseme osana) haaramis-, riputus-, ühenduskonks aka mu öbe öŋŋe `otsa, kuku mu `kultse koogu `otsa rhvl; suured köverad koogud olid [tursaõngel]; unna kook; obuste ratastel oli raudkook ige küljes. keis `pandi koogu taa; aisa kook ~ sugar; [tuulamissarja] ega körva sihes oli pael, pailad kεisid koogu kailas Khk; [kuued] sai `kookude `otsa (nagisse) `pandud, kui ült `vötsid; [suitsutusahjus] on koogud Kär; ülal oo ropil (ploki trossil) kook `otsas; teine raand käib teise körendi koogu `otsas Mus; [õngel] Konks või kook `otsas, koogu ninal oli veel pisike kisu `küĺges; Pane [pootshaak] `kooku pidi sõnna oksa `kaela; [kaelkookude] Kook `tehti kadakast ja `siuti nööriga puu `küĺge; [aisa]putkul on kook `otsas koa; Pisike kook oli varre `otsas, kui [unna] nöör jää ääre all `kinni jähi sai kooguga `lahti tõmmatud; Kook tuli vibu otsast ää, sellepärast `ämber läks `põhja Pöi; Sitmekooguks veteda vana tuhlikoogu rouast koogumaa [ja] panta pikk süllapikkune vars taha Emm; Kolõ kõvõratõ `kuõkõga õngõd Khn; enne olli näil (kaelkookudel) puu koogu Nõo; saŕja kooguʔ, kellege tuulutõdõss `villä Krl; vanast oĺli koogu (sarikad), noil oĺl ku̬u̬k manh, kõverik otsan Har; vöid `koeti [kinnitati seina külge] kooguga Plv b. kõverik, kõver(d)us; looge εε kook (kõver oks) püus – tömma sellega Khk; Vanadel õlle `kannudel - - [olid] veel `mütmed suured koogud noogud (põletuskirjad); Vanad `kirkad olid öhe otsaga, kut suur kook oli Pöi; mehed isi tegid puust [adrad], kõverad koogud (adervarred) olid ja vannas oli `otsas Lih; piip kui ku̬u̬k (kõver) Se
2. konksu, põikpuu või kõverdusega ritv, latt (töövahendina) a. konksuga veevõturitv nook ja koogu varre kogu paned [siis] on kaju kook Jäm; millel vibu pole selle kajul on kook; kaju kook on sihand puu roigas Khk; kao kuõk. vjõnnag kaol ond vjõbu Khn; kui käsitsi `võetakse vett, siis se on koa kook. kää kook Nis; Kook on pikk teevas puust nögaga pulk õtsas, et pang ära ei libesta Trm b. kaevukookhv S, L K I eL kao kook ja ark Muh; kau koogul oli nogi Kse; Kooguga `aetigi pang kajuse ja tõmmati vesi `väĺla Tor; kaeu koogud ja vinn on puust Hää; kaebu kook on junga `otsas, kaebu ämmer on koogu `otsas Nis; vanal aal olid kuoguga kaevud, nüid on vändaga kaevud Amb; lingi ja kuagu vahel one kuagu kett. vanass õli köödik. kuagu õtsan on konks Kod; pańg sat́te koogu otsast maha Trv; koogu piḱkuss `olli nii, nigu kaevu süǵävuss Ran; lingul on ku̬u̬k otsan ja koogu otsan om konk Nõo; Kao tulp om jämme, ülevän otsan om aŕk, kohe ku̬u̬k vahelõ kińnitedäss Urv; kaol om ku̬u̬k vett `vällä `kiskuʔ Se c. katla-, pajakook Peab vaatama, mis siis täna kooguotsa saab panna (söögiks keeta) Kaa; katel `seisis `koldes koogu `otsas; kaks kolm `kooku `olli [keetmiseks] Muh; enne kui `koldes keedeti, `oĺli pada koogu ots Tor; kook käis jungabust läbi Juu; kuok oli pikk puu, `aukusi täis, ots raudkonks JJn; oli sul veeke pada, laśsid koogu madalalle Pal; koogul olid augud sees, kuhu pulk käis, ni‿et võis ülemalle ja alamalle `lasta Plt; pada olli koogu otsan, kui rehe taren keedeti Hls; suvel `olli pada piśtkuan koogu otsan Nõo; karja `katla oĺl müürü sisen, supi pada oĺl koogu otsan. sääl koogu otsan kääneti pada tulõ pääle; ta kaess kost kätte ennedä saa, kas om konh kuan koogu takahn vai `ülhlen `laudu pääl Har d. hirre-, uidukook (talvisel kalapüügil) Nooda kooguga `kistasse augu ala [hudi] Mus; kooguga saab [nooda veo]nöör jää alt ligi tõmmatud Rid; anguga ajad irt edasi ja kooguga võtad `auku, kui kõrvale läheb Trm; `irsnikul on kõver ku̬u̬k Kod; kui iŕs `oĺli kõrvale lännu, otsiti kooguga Ran c. vahend külvikriipsu vedamiseks, hitsmekook külirinnad `väätse kooguga enne ette kui küli akkab Muh; Röhu vεhe pεεle ka, see kook on na kerge köva sauemaa jäuks Käi; kooguga vädasid `sitmed ette Kse; Küĺvi rinna vahed `veeti suure raud kooguga - - See kook oli oma kuus set́se `jalga pikk; Ma olen ilma kooguta koa `külvand Kei f. (ahju)roopRõu Räp Se Lei ku̬u̬k om õks tu̬u̬ miä ravvanõ um Rõu; kooguga kistass hüt́si ahost ja `leibä, leevä`pätse; Koogugaʔ segätäss tuld ah́oh, pliidi all kaʔ; vanast `panti ratta põvva tüküle nui `perrä ja `oĺgi ku̬u̬k; siss [pärast sünnitust vallasema] viide lavva taadõ - - siss `võ̭õ̭te ku̬u̬k ja linik, siss võõdete kooguga käänete linik `päähhä Se g. põikpulgaga ritv mõrdade tühjendamiseks, mõrrakook kooguga `võetakse mõrra änd üles Pöi
3. hrl konksja või haralise otsaga tööriist Poisid tirisid koogudega [pulmalisi pruudikirstu juurde], et `andi saada Jäm; Löö koogunina palgi taa ning tömma ta ede Kaa; siis olid siukst pisikst koogud (sirbid), siis küirakile maas `kookudega sai kõik ned odrad üles katkutud moast Pöi; Koogud (õnged) euf Rei a. kartulikonksS KuuK tuhlis jääb koogu `otsa `kinni Pöi; `tuhlid kiibitse `kookudega maast üles; kooguga nopiti moa sehest `välja `teisi [madarajuurikaid] Muh; ma äi saa `kardolid `keskoda koogud kεεs Rei; kooguge on hää vetta [kartuleid] Phl b. sõnnikukabliMuh Phl kooguga tõmmatasse sõnnikud `koormast maha Muh c. heegelnõel Eigeldemise koogul oo nook otses Khk; eegeldatse pitsid koogu ja niidiga või `vilse lõŋŋaga Muh; eegeldamese kook Mar d. soasulaneKhk Käi Lih HJn teine istub niide taga, vötab labadist löŋŋad, paneb niiest läbi koogu `pεεle. teine vötab kooguga suast läbi ede `vastu Khk; kooguga `veetaks löŋŋad [soapiide vahelt] läbi Käi e. vahend köie keerdude tegemiseks – Varem valmistehtud eide ots kinnitatakse koogu (oksaharuga lehtpuu jupi) haru külge ja eiet läbi vasaku peo lastes ja kooku paremaga keerutades lüüakse eidele keerd peale. Kui eie on saanud vajaliku keeru, põimitakse ta koogule Vig; `Kookudega keerutati köie keesid ja siis `lasti kokku köies Han f. pl kaelkoogud nüid põle `kookega suurt viiä kedägi, kajo toas Vig; kui ei taht käe otsas `taśsida, `arvas et `kookudega `kergem, eks siis toond `kookudega Lai
4. nahakook; ka selle raudteraspor S L, Kei Trm Kod naha `parkimise `juures `kistesse `nahku kooguga, siis nad lähvad öhemaks ning `pehmemaks Khk; koogul o raud `kurkus; mine too külast `nahkade kook Muh; suur kõber sirbi `moodi kook oli Vig; nahk rippus laes. `võeti kook, `pandi nöör jala `alla. tõmmati alatsi, teese `käega `kookus `kinni, teese `käega oiab `nahka, koogutab Tõs; `Kooka oo kaks tükki, akatuses `tehtase nüridama kooguga - - Aga ku juba nahk `pehmemase lähäb, siis koogutase teravaga, see kakub `piika `lahti; Koogud `tehtase aralisest kase puust Tor; jalaga sõtk likut́si piäle, kuaguga kuap Kod; Kooguga nii tõmmaśs, sõ̭ss lät́s nahk `pehmess Urv
5. (juurkonksuga) sarikasHi V koogud, kinne pεεl katus `tehta Emm; tua koogud; koogud on ülevel, latid `panti `peale Rei; koogõldaʔ `hu̬u̬nõid ei olõʔ ma nännüʔ; ega koogu man ommaʔ koogu toeʔ, mia `ülhen koogu ja rańts hirre man ommaʔ; koogu oĺli kuusõ puust, noid `säärtsid ot́siti ja `raoti kõ̭kõ [kõvera] juurõga `vällä; koogu konds (üle hoone seina ulatuv sarikaots) Har; vanast kutsuti kooguʔ, no üldäss paariʔ Vas; `ru̬u̬d́ja pandasõ `ku̬u̬ka pääle Se; koogu ots pandass mõrlatalõ `sisse Lut
6. (karjatamisel) pahurale loomale kaela seotud kaheharuline kaigas obuse kook pannasse obuse `kaela, kui ta üle aja tikub Khk; Obustel olid koogud `puuga `kaelas, siis äi soand öle aja karata Pöi; lehmal oli enamiste kook `kaelas; mõnes `kohtes oli ikke `pandud koogud `kaela sigadele. ja lammastele `pandi ka koogud `kaela, kis läbi aja `tüksid Tõs
7. fig riugas, vigur see on `suuri `kookusid täis, katsub, kuidas ta saab teistele tükkisid teha Khk; [vigurimees] otsani `kooka täis Muh; see räägib `nõnna`moodi läbi `kookude (mõistu) Rid; `vargõil omma ilman kõ̭iḱ viguri ja koogu `seĺge Har; ummaʔ tal kooguʔ sisih Plv
8. fig a. pulmategelane ning kerstumees oli, ning siis kerstumehe kook oli - - sellel oli sedine suur pikk kook - - kedast ta käde sai, ta `tömbas nüid selle kerstu, pruudi kerstu `juure; Kerstumehe kook oli ikka poiss Jäm b. (küürus inimesest) ma ole küll vana inimese kook juba Phl c. Koera `perse `kooku tegema (vastatakse, kui ei taheta öelda, kuhu minnakse) Hää; teene (inimene) on argiga lükata ja kooguga tõmmata – ei soa kusagille Juu; tolle suure `murrega jäi ta `aigess, ja sedä `ku̬u̬ku ta vedä `täämbätseni Võn
Vrd konks1, kouk1
9. “mõrra vesiaia ja tiibade vahele jääv ala mõrra suupanna ees” – Pöi

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur