[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kooberdama kooberdama Muh Rei, spor L K(kuo-), Kod/kua-/ Lai Ran Nõo, -eme San, -tama Saa, -teme Hls Krk; koobõrdama Ote Urv Räp, -mma Võn Kan VId; `kuoberdama Jõh (-mma) IisR
1. aeglaselt või vaevaliselt liikuma, koperdama siis akka jälle kooberdes metsast ää tulema Muh; kooberdab siin ees, [ei] saa `köidud PJg; juba akkab kooberdama (paranejast) Hää; ma kuoberdasin kua kiriku Sim; mul `aega `kõndida ja kooberdata Äks; [vanainimene] kooberdab iki veel `käia Lai; ta koobertep vähä üleven, midägi ei ole tast `lu̬u̬ta Hls; lait́s ollu sülen, kooberten `nurme `mü̬ü̬dä Krk; katte `poiga näin, vana uśs kooberd ärä Ran; ma siss kooberdi esi, sai vi̬i̬l esi `endäle vett `tuvva Nõo; koobõrdass, `jalgo vidä maad pitõ Räp Vrd kõõberdama
2. (ringi) hulkuma, luusima Vana kooberdas jöö `ääres Rei; Pane Kiudik lauta kinni, mis ta sii muidu kooberdab PJg; poisid kuoberdavad `üesiti väĺlas `käia JMd; kuoberdab ilmass `ilma külän `ümber, millaski ei seesä kodo Kod; vanames kooberdab sul ala `ringi Plt; Ärä sa `kuskil `kaugel kooberte, `varsti tulep söögiaig; [ta] kooberts tõśte sanna urdsikit `mü̬ü̬dä [sest oma maja on maha joodud] Krk; nigu mõni lehm om, ütest `tõisi kooberdab; lubass `kapstit tetä, nüid kooberdab aja ärä, ei ti̬i̬ginä Nõo; sääne koobõrdaja om, ju̬u̬ ja pett Se Vrd kooderdama, koogerdama
3. pidevalt hoolsasti töötama temä om kah väega paĺlu kooberdanu, `vaiva nännu. mes tä sellest kooberdamisest sai Ran

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur