konn3końn g konniSaMuhVigKseHanPä, końniSan, końnuHää 1.väike olenda.lstktäi `Saared on `konnide munadKaa; Onts konnid peha sigindPöi; küll sellel aga paelu `końna peas ooKse; soe mio końnid mahaKhn; Ai-ai, końnid pääs! Ah ku pailu `końnisiHääVrdkonnub.pisike putukas see vesi ei `aita juua, see nii `konnisid täis; metsliisu ehk metspuuk, lεheb naha `sisse, üks pisine końn; `värske kalale soeb soeaga kohe konnid `sisseKhkc.väike inimene või loom mihe ~ looma końn; ta‿m nigu‿its końn kunagiSan 2.lstklastehirmutis ming mette [kaevu peale], końn kajus, tömmab sind `sisse; lastele `εεtesse seda `konni, vanadele inimistele‿b `εεte; mis‿sa irmudad last konnigaKhk; końn tuleb kurust ja viib sind ääMus; pimedäs tulid, kõik tee ääred olid `końna täis; ma vii soo konni käteVig; końn `minna `põõsa sügüseKhn; końn tuleb, ole nüid vakkaAud; [varrudel] `antas lapsel końniraha: końnid ei tule sis lapsel kallal; Täied (täid) teevad `juustest köie, viivad lapse końni `aukuHää; lapse końni tegemisega nõnda ärä irmudanuSaa 3.lstkkuivanud tatitükk ma vöta konni ninast εεKhk Vrdkoll1