[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
konk1 konk g kongu Lai T Krl, kongo Võn Plv Räp Se
1. (haaramis-, kinnitus-, riputus)konks kaelkoogud õlale - - teine pang teise kongu `otsa Lai; [unna] kongud susati `otsapidi õle sütsi `siśse; kongude `külge [pandi hingede abil] uiss Ran; konk olli saena sehen, pannit vü̬ü̬ `kanga sinna `otsa; `võeti suur pikk toḱk, keedeti (köideti) nu̬u̬ kaits [kokkuköidetud sauna] `vihta kongu `mu̬u̬du sinna `otsa, sai ahju luud Puh; [aidas] olid singi lae all ripun serätse `konkega; `puune `olli tu̬u̬ [ukse] sagara konk ka; usse krambil `olli kaits `aasa, üits kos kraḿp `kinni `olli, ja tõene kos krambi konk `sisse läits Nõo; oĺl kongu otsan `paakõni, sääl `peestedi `sü̬ü̬ki Krl; `haugi püvvetäss mõrradõga ja sõ̭ss `konkega (põhjaõngedega) kah. pandass särg kongo `otsa nööräga; angõrja sööse kongo `suuhtõ, konk lätt `lõpsõst `sisse; ravvast `vehmreperä konguʔ oma˽tulnuʔ viiskümmend viis aast`aiga tagasi Räp; ussõ konk, piida siseh ja tõõnõ om hińg Se || fig miul jäävä jala `kangess ku kongu Puh; mes mia pupega ti̬i̬, mia ole vana inimesekonk (kõver, küürus); ää käsi om täl nigu konk jälle Nõo
2. (konksja või haralise otsaga) tööriist kate aruga konk `olli, konguga `kisti sitt unnikude Puh; `u̬u̬piss vanast `olli `puune konk [sõnniku tõmbamiseks]; tõene küliss, tõene vedäss `itskmit, `olli konk käen; me võtime puust konguga [madalast] kajost vett Nõo; [ma] kae, timä kakup konguga mõtsan palu `samblit lehmile `alla panna Võn; ma tei kongo sõ̭ss `tu̬u̬ga kisi `ossõʔ `maahaʔ Plv; `kapla tetäss, s‿omma `sääntse kongo, puudsõ hangoʔ; konk (oksast konksuga pikk puu võrkude otsimiseks) Se || fig tä inemine om haŕgiga toogata, kongoga tõmmata (laisk) Räp
3. fig vigur, riugas mõni kõneleb `konkega, [jutul] kongu sehen, täl nu kongu jutu; tu̬u̬ nigu `konkega `viskab serätsit kongu sõnu `siśse Ran; esi pääld nätä om vaga, aga sehen om `väega paĺlu `konke Nõo; mi̬ veĺlo‿ks vigurdõgaʔ, kuĺla veĺlo `konkagaʔ, `konkaga ja `hankagaʔ; omma tal `konkaga˽sõ̭naʔ Se
Vrd konks1
1. (haaramis-, kinnitus-, riputus)konks kaelkoogud õlale - - teine pang teise kongu `otsa Lai; [unna] kongud susati `otsapidi õle sütsi `siśse; kongude `külge [pandi hingede abil] uiss Ran; konk olli saena sehen, pannit vü̬ü̬ `kanga sinna `otsa; `võeti suur pikk toḱk, keedeti (köideti) nu̬u̬ kaits [kokkuköidetud sauna] `vihta kongu `mu̬u̬du sinna `otsa, sai ahju luud Puh; [aidas] olid singi lae all ripun serätse `konkega; `puune `olli tu̬u̬ [ukse] sagara konk ka; usse krambil `olli kaits `aasa, üits kos kraḿp `kinni `olli, ja tõene kos krambi konk `sisse läits Nõo; oĺl kongu otsan `paakõni, sääl `peestedi `sü̬ü̬ki Krl; `haugi püvvetäss mõrradõga ja sõ̭ss `konkega (põhjaõngedega) kah. pandass särg kongo `otsa nööräga; angõrja sööse kongo `suuhtõ, konk lätt `lõpsõst `sisse; ravvast `vehmreperä konguʔ oma˽tulnuʔ viiskümmend viis aast`aiga tagasi Räp; ussõ konk, piida siseh ja tõõnõ om hińg Se || fig miul jäävä jala `kangess ku kongu Puh; mes mia pupega ti̬i̬, mia ole vana inimesekonk (kõver, küürus); ää käsi om täl nigu konk jälle Nõo
2. (konksja või haralise otsaga) tööriist kate aruga konk `olli, konguga `kisti sitt unnikude Puh; `u̬u̬piss vanast `olli `puune konk [sõnniku tõmbamiseks]; tõene küliss, tõene vedäss `itskmit, `olli konk käen; me võtime puust konguga [madalast] kajost vett Nõo; [ma] kae, timä kakup konguga mõtsan palu `samblit lehmile `alla panna Võn; ma tei kongo sõ̭ss `tu̬u̬ga kisi `ossõʔ `maahaʔ Plv; `kapla tetäss, s‿omma `sääntse kongo, puudsõ hangoʔ; konk (oksast konksuga pikk puu võrkude otsimiseks) Se || fig tä inemine om haŕgiga toogata, kongoga tõmmata (laisk) Räp
3. fig vigur, riugas mõni kõneleb `konkega, [jutul] kongu sehen, täl nu kongu jutu; tu̬u̬ nigu `konkega `viskab serätsit kongu sõnu `siśse Ran; esi pääld nätä om vaga, aga sehen om `väega paĺlu `konke Nõo; mi̬ veĺlo‿ks vigurdõgaʔ, kuĺla veĺlo `konkagaʔ, `konkaga ja `hankagaʔ; omma tal `konkaga˽sõ̭naʔ Se
Vrd konks1
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|