[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kong kong g kongi spor L, K spor I, `kongi R(n `kongi Vai; g `koŋŋi Lüg Vai), koŋŋi Sa Hi; końg g kongi Han Var Mih Tõs Khn Saa Trm Kod M T Räp, końgi Lei, koŋŋi Krj Muh, konge Var/-ń-/ Krk Räp/-õ/; kung, kong Plv
1. väike maja või ruuma. vilets ehitis, uberik; pugerik kong on üks pime ruum, `ninda et `akna ei õle ei kedägi Lüg; kis sihantses `kongis elab Khk; `vaene inimene pidi `vaatama, kus saab koŋŋi ehitada Vll; väiksed `ooned kui kongid Mär; See maja oo küll nagu `piśke pime koŋ́g. Ei sii `kongis põle kellegi elu Han; `Öeldaks korgits või kong (väike punker, sahver) Hää; üits tilluk końg om, egä ta kedägi maja ei ole Krk; końg (esik) Lei b. aresti-, vangikamber tama `istu nüid `vaŋŋi`kongis Vai; sie mies `pańdi `kongi (vangi) VJg; kong õli valla kartser; minä iśsin Palal kongin Kod
2. loomadele tehtud eluase a. väike laut, varjualune, puur vm `tehti `niisike kong `lauda `räista `alle, kus siga sai sies `õlla. `koŋŋile `tehti vili kattus `pääle kui `räistäs ei ulatand Lüg; siis `tehti kong ja `pańdi jänes `kongi Pil b. koerakuut pani koera `kongi `kinni Khk; Koer ond `kongis Khn; koeral on końg, kus magab Saa; pini lätt `końgi vai San c. kanatool; kanakuut kanad pannase `kongi `kińni Tor; kanad said `õhta `kongi `aetud Jür; kanade kong Ann; kana kong, `pulkadest `tehtud ja siis said [kanad] `üessest `sinna kongi `sisse `pandud VMr; `ennemast õlid kanad kongiga toas IisK; końg om puu `varbest tett, mõni pand `rõiva `pääle, mõnel om katuss pääl; vana kana pandass `kongi; poja tuleve `vällä, vana kana kurt kongin Krk d. pesakast Metstui pesitles ühekorra `kosla `kongis; `koslad munõvad sii `kongidesse Khn; mustad `reastad nemad lähvad puust `kongi Kos; puu otses räästästel [pesakast] kutsutasse kongis KJn; linnu kongi (kuldnokapuurid) om väĺlän puu otsan Krk e. taru (mesilassülemi püüdmiseks) viisin kongi `metsa puu `otsa, mesilased läksid `sisse Mär; si̬i̬ olli kate `kõrdse kuuse körrist tett, kuuse koorest, `säänte mesi końg, `püünmise końg, kos linnu tuleve `sisse Hls; kuńg oĺl kohegi `kuustõ üless viid Plv; vana `säädüse `peŕrä es tohiʔ `kiäke `kongõ `mõtsa˽viiäʔ; ku oĺl saiaʔ pähnäpuud, sõ̭ss tette końg pähnäst Räp || siin `seinä `ääres on `kongid (tühjad tarud), kui [mesilased] sies on, siis on `linnubud Lüg; mõni maja [inimesi] täüs ku mesilise końg Krk
3. transpordivahend a. elussigade veokast või -puur Emmiste kuĺdi `juure `viemisel õli emmise kong või vanasiakong Trm; końg oo varvadess testod; kui `põrsid lähäd `müimä, teed kongi `vankri `piäle; siga ei taha minnä `kongi Kod b. veokorv õle vedo kong. vedäväd rükkid ja tõu`viĺjä˛aganid ja. edemält `konga ei õllud Kod
4. puukoorest tehtud ese a. (hrl kasetohust) marjatorbikS L kuida vaim nönda kong (väiksem marjuline saab väiksema torbiku) Jäm; Kongid `tehti nii et ihu pool oli ikka sihetse pool Krj; too moole säält kase koort, teeme maasika koŋŋi Pha; me köisime enne ikka `kongidega marjul Muh; Kongi kaks `külge `panda puutikkudega kogu, ka sang `pεεle Emm; kase küllest `võetasse koor, tehässe kong `valmis Mar; kongid tehasse lepa koorest või kasest marjade `korjamises Aud b.  Koorest kong (vakk) Vll
5. kumer katea. (kalessi, tõlla vm) varikate, kumm vihmase ilmaga tõmmetasse tagand kong üles kalessil Khk; Nendel [autol] on kong peal, sellega ea `minna Pöi; `Sakste tõlla kongid olid nahast, mis `läiksid Han; tõllal oli suur kong pial; `autul oli kong pial Tõs || reisitõld antvärgid `sõitsid `eńni kongidega Ris b. teokarpVll Jaa sia tigu käib kong `selgas; nilvakad ilma koŋŋita, teisel maja `selgas Vll || sea teu koŋŋid (makaronisort: teokarbid) Vll c. õiekellukas sinised lilled ja suured kongid alatsipidi Lih
6. herilasepesaSa Mar Kse Mih Tõs Trv kui örilase kong maast `körgel on, siis piab süva tali tulema; nönda‿t örilase kong puriseb inimistega (rahvarohkest ruumist) Khk; erilane teeb koŋŋi puu `otsa Kaa; Küüni arja all oli erilase kong või erilase kot́t Krj; `vaaplased on suuremad kut erilased - - nendel pole `kongisi mette Jaa; erilase końg, puu `külgis, ümmärgune, palli `moodi. aĺl. all auk Tõs; `vaablaste końg Trv
7. kumerus, küür; looge teised kassid `kiskvad, nönda [meie kasski] `tömbab koŋŋi `selga Vll; [laulatuspäeva] `õhtu `valge roosiline riie `olli arjutanu koŋŋi (pappaluse) `ümber, teese omingu punane Muh; ninäl końg piäl Khn; jõel one si mu̬u̬d et kõverass kõhass alati sü̬ü̬b kõveramass ja kongi `sisse paneb alati `juure; Õmedo küläalune koŋg (teekäänak) Kod || pilve `kuklad, koŋŋid akkavad aeama - - üksigud pilve tükid Khk Vrd kongal
8. pej a. (halva iseloomuga inimesest; kasimata või haigest olendist) sa kuradi `kiustu kong Lüg; Mene `viimast viel täid täis nagu kong Jõh; ta muidu üks kidev kong, kiub ja vaagub `aiguse ja surmaga Krj; oh sa nälja końg Muh; laste pead `kärnas ja kat́ti, just nagu kärnakong Mar; tema koer on üks kirbu końg - - kirbu kongist saab `lahti, kui petroo·li koeral `seĺga `kallab Saa; oled üks va täikong ~ `täitand kong Juu; mea ole vana rumal inimese końg; si̬i̬ üit́s tige końg. kade inimene Krk; mia latsen olli `nõskmit täis nigu końg jälle; temä (tekk) `tuĺli nii `kangede `kirpe täis, nigu üits igävene kirbu końg Nõo b. vana kõlbmatu ese; lagunenud hoone va laiva kong (vana paat), mis ep sünni änam merele `minna änd Khk; vana mõisa kong (varemed) on `paergust alles, põle `uksi ega `aknuid LNg; tääl üks kong oo koa, üks vana lootsiko kong Mar; vana saana kong jäänd `sõnna ripakile Juu; üit́s lagunu maja końg om, `kaala tulemen Krk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur