[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kollama1 `kolla|ma, kolla|ta Khk Mus/-da/ Kaa I Äks Ksi SJn Trv TLä Kam Rõn Urv, -mma Har Rõu(-taʔ); `kollame San, kollate Hel; pr (ta) kolla Se, (sa) kollat Lut
1. kolistama, müra tekitama ärge kollake sääl, viimati aate sääl midagi maha Äks; Mis sa `kollad, ei lase `teisi magada SJn; mes sääl kollatas Puh; `ü̬ü̬se `kollap kui vana kurat ülevän Kam; mes sä `kollat säl köögin Rõn; se (müre piim) nakass kõtun `kollamma Har; mürrät ni kollat, lazõ‿iʔ `maadaʔ Lut || fig mine `kolla (ärata) tu̬u̬ üless Puh
2. hulkuma, kolama, ringi luusima inimese ing `kollab pärast `surma, akab kodu `keima Mus; mis sa minu tuas `kollad Iis; `kollab sial ja `kollab tial Trm; kollas kõik nukad ärä Kod; [öeldi:] jäi `valge kätte - - poisid kes öösse `kollasid Lai; `päivä magas, siss `ü̬ü̬se kollass küläpidi Ran
3. otsima, otsides käima kõik metsäd `kollavad ärä, aga ei sua kedägi; mitte üks terä ei õle siämet, siis käis ja `kollas egä ühe käess Kod; `kollap pääl `aitu ja `sahvrit `mü̬ü̬dä Trv; Ulk `aiga `pimmen kollassi enne ku lambi löise Hel
Vrd kolama2, kolama3

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur