kolk4kolk g kolgaTrmPltPilKJnTV 1.nurk; kõrvaline koht, kolgas; (jõe)sopp einamal ja õjal on ka `neskesed sopid vai kolgad,kolk on `neske tühi moaTrm; jõe kolgad, jõgi lähäb käänd seesPlt; sehelmäne nukk üteldi mõnikõrd kolk, aga välimäne om ike nukkRan; nuka kolga kõik `kraami täisPuh; visass kulbi `kolkaNõo; tuu maanukakõnõ, mõni ütel ka kolk; aame kala sinnä `kolka, üits nisukõnõ nukk järvelOte; käve nulgaʔ ja kolgaʔ läbiUrv; sul uulõ kolgõst tsilguss `vällä ku sa sü̬ü̬tKrl; ta lugõ üle `nulkõ ja üle `kolkõ; Hoolõdu inemine lask kõ̭gõ üle `nulkõ-`kolkõHar; Mi̬i̬ʔ ai lamba˽ji̬i̬ `vi̬i̬rde kohe `kolkaRõu; tu̬u̬l um sääne illoss maja, et olõ õi˽seoh kolgah́ki säänest maiaʔ; nuh́k `nulkõ `kolkõ pitehVas; mi `pańti `kolka, üt́š ütte, teenõ teisõ `kolkaLei 2.(konkreetne) maakoht, -nurk, külaosa tõsõ kolga mi̬i̬ssKam; kost kolgast sa olõtKan; Puudistõ kolgan oĺl paĺlu `rämmeHar; ma˽tei Vanatarõ kolgan `hainaRõu; `terve˽kolga˽kokko, sõ̭ss `ü̬ü̬ĺdi külä; kas sa‿ss Lutsu `kolka ei˽tiiäʔPlv; mõ̭ni üteĺ Kunnu külä, mõ̭ni üteĺ Kunnu kolk; edimäne väümiiśs oĺl üle kolga mi̬i̬śs; mi˽kolga rahvass oĺl kõ̭iḱ śaalVas; tõnõ kolk, tõnõ ki̬i̬ĺ Se Vrdkolgas2