kolk2kolkKhkKseKodHls, g kolguTrmLai(-a); koĺkPuhVõnVas, g kolgiNõo, koĺgiHar 1.lehmakell, krapp kolk õli lehmal kaelas, puust `tehtud, kui karjas käis siis kolasTrm; kolk oli puust, pialt oli `kitsam ja auk sees - - oli looma kaelas Lai; `käüjä lehmäle pandass koĺgi˽`kaalaHar || figtühja jutu rääkija vana kolk, si̬i̬ ku sõna kuuleb, siis tä lähäb nõnnagu parvegä; vana tühjä jutu kolgod õleta Kod; Üits igävene kolk, kik ta tääb ja kik ta näebHls 2.lokk, lokulaud `kolku `lööma Khk; `mõisas oli kolgu laud, sellega `löödi `kolku; nigu moonamehed `kolku `kuulsid, `jätsid töö `seisma Lai; vanast `olli `mõisan koĺk - - ja `väikese puu vasara, millega `kolki `lü̬ü̬di; ku `lõunõ koĺk lei, siss `olli `pu̬u̬lba õdagNõo; `mõisan oĺl kelläaig, `lü̬ü̬di uma koĺk, sõ̭ss oĺl kat́s `tuńni söögi`aigoVõn || varandus lääb kolgu `alla (oksjonile) Trm || Kui tuult ess ole, siss vilistedi, siss kutsuti tuult – koĺk koĺk tulePuh Vrdkõlk