[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kolk1 kolk g kolg|i Emm, g -u PJg Rak Ksi Trv Pst Hls, -a Var Tõs Pär Kan, `kolgi Kuu, `kolka Lüg; koĺk Mar Kei Lai Võn Se, g kolgi Sa Muh LäLõ Tõs(kolga) Amb Hls Krk Hel Nõo Kam Ote Har, g koĺgi spor L K, Iis Trm Kod San Krl Har Rõu Plv Räp; pl `kolkad VNg IisR(`kolkid), `kolgud Kuu VNg, kolgud ~ kolgod Mih, koĺgiʔ Vas; g koĺgi Urv
1. (puust) esemeda. adra või äkke veopuu, mille külge kinnitatakse aisad Kolk on kurg`atral `aisa `õtsas, `kolkaga paremb obosel `kierada Lüg; Täna on `sahkamine läbi, see va aiste koĺk läks `katki Pöi; kolgad olid `sitke kase puust, nupid `otsas, `sinnä `pandi rihmäd Var; veoraua `külgi köevad kolgid, kolgide`külgi aesad Tõs; koĺgi külges olid trengid ja `treńgega `pańti obu ette Aud; sahk`varte `otsas on koĺk, kui obene ette pannakse siis obune sellega viab Koe; koĺgid `tehti adrale kua Trm; suure adral om üit́s suur koĺk ja kait́s `väikest `kolki Krk; adra `tiisli `otsa käis teĺlraud, `tiisli konksu `otsa käis koĺk, tolle kolgi `küĺge käis vi̬i̬l kait́s `kolki Nõo; vanast olli vehmerdega äglisid kah, nüid om kolgiga ja köüdsega Ote; Saksamaa adral pidi kolk olõma, muidu es saa hobõst ette `pandaʔ Urv; `atru ja `äklõ̭ man ommaʔ koĺgiʔ Krl; sinnä˽truĺli ette `pańti koĺgigaʔ üt́s hopõń ette Rõu; koĺk om mink piteh hobõ̭st saa ette `pandaʔ Se b. rehepeksuvahend, koot `kolkal on vars `õtsas, nui taga Lüg; `vasta `seina `estest rabatud ja siiss `nende `koĺkidega `saivad `puhtast `lüödud IisR; Kolgid on pika varre otsas, nendega kolgiti vili ära Jäm; mugadel olid söuksed kolgid ehk nuiad, mis `keertsid varre `otsas Kaa; vart on ühe`tükne köver puu, kolgil nui on vörraldega `otsas Krj; pindad ehk koĺgid, need on üks Kir; pärast pekseti pindadega, koĺk oli sial `varre `otsas Ris; vanasti pekseti `rehte koĺgiga Koe; kolki andma peksa andma Tahid kätte `maksta, `läksid `kolki `andma IisR; `andis teesele, tegi teesele `kolki Tõs; sinul saab `koĺki `antud Ris; kolki saama peksa saama küll tama sai `kolki Vai; sai isa kääst `kolki küll, aga kas ta sest kuulab Khk; Kis `koera ti̬i̬b, si̬i̬ `koĺki saab Hää; sai seĺsimaja juures `koĺki VJg; si̬i̬ olli `kolki saanu kõrdsin Krk c. kütke, pand `luamil on `vitsust `kolkad `kaulas VNg; vanal ajal õli siis `lehmä `kaulamused, `kolkad Lüg; millega veis seina küljes `kinni keib nee on kolgid Khk; Obusel oli pannaga koĺk `kaelas kui ta üle aja toppis Pöi; kolk `olli seina müiri `külges, pael `olli kolgi august läbi Muh; ärja kolgad, puust `tehtud Tõs; [pahur loom] üppas selle kolguga ikka üle aea, pidand see kolk kedagi PJg; emmis - - läks mõesa väĺläle, rangid `kaelas, kui see ei aedand, siis `pańdi koĺk järele Juu; [jahikoer] läit́s `mõtsa kigen ta kolguge Hls Vrd kolge2 d. värava sulgemispuu kolk pistetse värävä kahe pulga vahelt läbi, teene ots jääb teese pulga taha Tõs; õue väräväd olid `koĺkidega; kui värä `kińni `pańdi, siis koĺk `pańdi värävä sõlest läbi teene`poole Juu e. kandmisvahend puu koĺgid - - kus nied pajad otsas rippusid KuuK; nied old koĺgid, vitsad olid kokku kieratud jah sedasi luoga `muodi jah Amb; `kolkad [olid] kase`okstest `tehtud, selle `piale sai põhk `pandud JJn; `tu̬u̬repuu ja koĺk, raud vahepäl, koĺk pistets `tu̬u̬re `kõŕvest läbi Krk f. pulgake, lauake; puulatt siis `pańdi [kuhjale] sured `kolme`aarased, sured `kolgud, `siuti kokku ja nied `pandi `piale, et `einad ära ei lähä Kuu; puu `kolgud VNg; puu koĺk, veike laua lapp, nöör taga Aud; miul om kolm neli kolgige võtit (lipp võtme küljes) Krk g. vahend köie tegemiseks köietegemise kolgud olid, teene aeas vändast `ümmer, teene `oidis `pöidla keede vahel; keerutas sedasi nende `kolkudega Mih h. kastreerimisvahend `jäära tagumise kolgid olid sihantsed sammud kut sönni tagumise kolgid, äga poole pisemad Khk i. puutallaga king puu kolgi jalan, `seantse `koĺkege [paha käia] Krk; puu kolgaʔ, `nakluga rõivass pääle lü̬ü̬d, puu tald kõo puust Kan Vrd kolbak1
2. esemete osad a. kangaspuude osa `kolkude `külge `saavad `niie keppid `niisidega `siutud Jõh; `kanga kolgid, mis `jalgade all tallati Muh; suured kolgud olid koa, kaks suurt `kolku - - suured kolgud kudusid kahe niiega Mih; niitele panime koĺgid `alla Iis b. kalapüügivahendi osa tina koĺk oli, öŋŋe koĺk (õnge raskus) Khk; Koĺk ojab kupu vee peal (võrgutähis) Pöi; kolgid olid sees, siis ta (rääts) `seisis `püsti, `kolkidel olid augud sihes, vitsad köisid läbi Kse; mut́i kolgad Aud c. ree osa ree koĺk on eden kos õhjad piäl Kod d. kingakonts ma sain suise aja eest ühed traadiga ömmeldud kiŋŋad, puu kolgid olid all Krj
3. fig a. millestki suurest väga suur koĺk akkas selle pisikse otsa (suur tursk haaras pisemat) Khk; (suurest piibust) Kust sa `söukse kolgi oled soand Pöi b. raskusest, vaevast Puhtalt priipahkumees, pole tal naist ega last kolgiks kaelas Kaa; sedä ma küll ei ti̬i̬, et ma omal kolgi `kaala võta (abiellumisest) Krk c. mehe suguelunditest ärä `ihka neid `naisemehe `kolkosi Lüg; Kas kolgid on alles? Jäm
Vrd kolt2