[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

koljak(as) kolja|kas Kaa Pöi Emm, koĺla|kas Tõs Hää(koĺja-), g -ka; koĺja|k TMr, koĺla|k Trv Hel Ran Kam Kan(koĺak) Urv, g -ku
1. paiguti veel sulamata jää; jäätus, kelts üks tükk paljast, teine koljakad ne‿o jäelaegud Pöi; koĺlakas juba suland jää, mis lumest `järgi jäänd Tõs; kui kolss vähämbäss jäi, siss vi̬i̬l koĺlak jäi sinna maha Ran; Koĺjaku pääl regi vi̬i̬l libiseb TMr Vrd kolak(as)2
2. lumeta, külmetanud maa Tee oo seike koljakas, libe, peab oostele porgid alla lööma; See menepäine külm oo juba maa üsna koljakaks tömband Kaa; naa koljakas tee et obu rovad äi seisa all Emm
Vrd kollakane

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur