koljak(as)kolja|kasKaaPöiEmm, koĺla|kasTõsHää(koĺja-), g -ka; koĺja|kTMr, koĺla|kTrvHelRanKamKan(koĺak) Urv, g -ku 1.paiguti veel sulamata jää; jäätus, kelts üks tükk paljast, teine koljakad ne‿o jäelaegudPöi; koĺlakas juba suland jää, mis lumest `järgi jäändTõs; kui kolss vähämbäss jäi, siss vi̬i̬l koĺlak jäi sinna mahaRan; Koĺjaku pääl regi vi̬i̬l libisebTMrVrdkolak(as)2 2.lumeta, külmetanud maa Tee oo seike koljakas, libe, peab oostele porgid alla lööma; See menepäine külm oo juba maa üsna koljakaks tömbandKaa; naa koljakas tee et obu rovad äi seisa all Emm Vrdkollakane