kolimakoli|maspor ReP, TrvTPlvHarRõu(-mma), -meHlsSan, -mõHelKrlkohta vahetama; teise kohta elama asuma kuhu se vana `mulda (vanainimene) vel koli; kuhu miä kolin ne `kraamidVai; kolime elud `puhtaksKhk; `enni vanal ajal oli `paĺlo kolimest, teomed kolisid öhöst mõisast `teiseMar; Sui kolimõ tuast `kambriKhn; kolib oma koli kokkuHää; nüid ta kolis oma kolidega meilt minemaJuu; lehmad said [kevadel] reiale `viidud ja siis tüdrukud kolisid `sõnna lehma `lauta `eńdid (magama) Kos; Üheksa kõrda kolida on niisama kui üks kõrd põleda Trm; kaśsil `oĺle kat́s `poiga ärä ollu, siss nakaśs kolimaVõn; koli siist minemä `hindä; kolimi minekit innePlv; nu˽kollõ `tõistõ `paika minemä; nakass `kraaḿi kokku kolimadõHar; timä kolõ jo minev`aastaga siist ärʔRõuVrdkolama3