koli2koli g koljuS(g koĺluJämKaa, koliKhk) RidKse(g koĺlu); n, g koliKod; n, g koljuMusKaaVllRid; n, g koĺl|u KaaPlt, -oMara.töö- või tarberiista pead (puuosa) ümbritsev metallvõru; eseme pea metallist ots `vastu `lehte pεε otsa pεεl nua koli, koljuks `üitiJäm; röuk`pεεltse `otstele koljud `pεεle tömmetud, röuk`pεεltse koljud; ige koljudega o ige paku all `kindi; kepil keib ka koli `otsasKhk; nua koĺlu läks `katkiKaa; vask koli pannakse tera `poole `otsa; koljud pannakse puust `pealeKrj; `naasli kolju `naasli päälPha; kui pole seda koljut mette, siis noa pea pakatab ära, läheb `luhkiVll; `Pöikli pεεdel pole `koljusidEmm; noa koĺlod oo liigetsnoalMarb.putk, mille sisse asetatakse eseme vars või muu osa sita angudel one koli taga, koli `sisse `lüätse vaŕs; irre angu koli; konks ater on kua koligaKodc.aisapära nüid one ravvass aesakolid, vanass õlid aesaperäd; aesakolid `pańtse `reele jalasse `külge esimässe kõdarite `kõstaKodVrdkolju1