kolama1kolamaSL 1.helkima, paistma, kumama kuu kolab seina `pεεleJäm; taivas kolab, kui `päike pilvest läbi `paistma akab; kirgutoŕn kolab `vastu `öhtast `päikestKhk; `päike kolab veel, kui ta akab `looja menemaKär; tulekahu kolab `taeva pealKse; taevas kolab, tuleb teist `ilmaVar; põhja poolt taevas kolab, ilmad `lähtväd külmäle Tõs; päe kolab, tuleb vist saduHää 2.terendama, kangastuma metsad kolavad merest `välja Muh; kui meri kolab ülesse, siis Saaremaa paistabKse; Kihnu mets ja siht ka kolab ära, siis kui ilmamuude on; ilm kolab ülessVar; Ruhno saar kolab `arva, see oo `kaugel Tõs; täna kolab `kangeste üles, vist viib tuule sennap̀oolePär; kui õhk laar, siis kolab - - `pilbes ei kola, `seĺge õhk kolabPJg; `mitme versta tagant kolab äraHää Vrdkoilama, kolastama, kolatama2, kollama2