[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kolama1 kolama S L
1. helkima, paistma, kumama kuu kolab seina `pεεle Jäm; taivas kolab, kui `päike pilvest läbi `paistma akab; kirgu toŕn kolab `vastu `öhtast `päikest Khk; `päike kolab veel, kui ta akab `looja menema Kär; tulekahu kolab `taeva peal Kse; taevas kolab, tuleb teist `ilma Var; põhja poolt taevas kolab, ilmad `lähtväd külmäle Tõs; päe kolab, tuleb vist sadu Hää
2. terendama, kangastuma metsad kolavad merest `välja Muh; kui meri kolab ülesse, siis Saaremaa paistab Kse; Kihnu mets ja siht ka kolab ära, siis kui ilmamuude on; ilm kolab üless Var; Ruhno saar kolab `arva, see oo `kaugel Tõs; täna kolab `kangeste üles, vist viib tuule sennap̀oole Pär; kui õhk laar, siis kolab - - `pilbes ei kola, `seĺge õhk kolab PJg; `mitme versta tagant kolab ära Hää
Vrd koilama, kolastama, kolatama2, kollama2

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur