koju1kojuSaIisKsiVil; koju (koeu), kojo (koeo) NaiJõeHljMuhLK; kujuJämAnsHi(kujoKäi) Annkoju `menga tei koju; kaks `puega ei tult kojoHlj; neljassane vädasime rugid kujuJäm; ma jäta `teitid üksi kojuAns; sai `enne pümed veel kojuKhk; said koju pögeneda Pha; läks abajast `lehmi koju `aamaPöi; mine sa `uihka tüdrik põllalt kojo `söömaMuh; pane obu ede ja mene kuju Emm; ema, ema, tule kuju, too lapsele `saiaRei; tule εε kujuPhl; toond ane kojo ja viind `aitaRid; sa said ette vara täna kojoMär; lapsed tulge koeo `söömaKir; mine uteta `lambad koeuKse; `valge varul `jõudis isa koeo Mih; kiriku juurest `mindi `peime kojoAud; kosseta loomad koeoNis; `ennemueste ik `sõitja tõi [pruudi] `enne koeuHag; mehedtulid eenämält kojoJuu; kõrsid olid ullud küll, mõni mies ei `tuldki kojuAmb; aan kitsed koju, päev `vierend jubaKad; võtab miul käest `kinni ja tu̬u̬b kojuVil; kojupanemafolklvanatüdrukuks nõiduma just kut oleks kuju `pandudJäm; (koera) kojusaatmafolklnõidust tagasi tegema üks teeb teisele, teine teeb tagasi käde, saadab oma koera kujuJäm; kojuminemafigsurema akab kujo minemaKäi; se on ää surnd, on kojo läindJuu; koju ajama(inimest) ära tundma Ei oska koju aada Han; ei tohe koeu aeadaPJgVrdkodu3, koo1