koigas1koiga|s (koegas) Sa(koigisKär; kuigasPöi; -ssMuh) LVilPstHlsPuh, -ssKrkHelRanRõnSanUrvVasRäp(-śs), g `koika; `koigas(s) Lüg 1.magamisase, lavats Tuas õlivad `koikad `seinä `ääräs; `Koigas õli kahe `õtsaga, `nelja `sambagaLüg; mine oma `koika Jäm; peab lastele `akma `koikud (p pl) tegemaKhk; asemid ja `koikaid oli ikka vähe, ahju peel sai magatudKaa; see on koigas mes seina `külges `kinni onVll; koegas oli vanaste magamese ase Var; koegas se oli kokku `löödud lauad. ja vanasti oli, et teene koegas oli ülal Tõs; vanast magati `koikan. koigas olli pika pengi all ja, pääl ollive lauva Pst; kõrdsin olli `koika lae all, purrest `mü̬ü̬dä `minti ülessKrk; vanõmbaʔ magasiva `koikan Urv; meil olõ ess neid (külalisi) muiale makama `panda kui `koikede pääle RäpVrdkoik1, koika, koikas, koiku 2.onn; katusealune – MihKhn