[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kohrutama kohru|tama Kam V(-tõmõ Plv; -tamma)
1. kohevile ajama; üles kergitama a. (heinu või vilja) mine˽kohruta˽hainu üless, sõ̭ss haańa˽kuiossõʔ Plv; `Rõuko `pańja oĺl perremi̬i̬śs esiʔ. tu̬u̬ kohrut vilä `häste läbi, et koppamma rõõguh ei läässeʔ Räp; `hainu kohruta vaä, siss nä kuiosõʔ, nimä omma muido kinni `vaonuʔ Se; nakass `hainu kohrutama Lut b. (karvu, sulgi, juukseid) pini kohrutass hinnäst, karv om kõ̭iḱ tuŕa pääl `pistü `aetu Kan; kana kohrutass pudsajit Se; `hiusõʔ nakasõʔ kohrutama Lut || fig (mukkima) Küll oĺl `hinde pidulõ üles kohrutanuʔ Rõu c. kohendama, kohevamaks tegema kohrudi pad́äʔ `häste üless; kohruda `sängü Se d. kobestama `piḱne kohrutass maad Vas; mine ägliga kohruda veitkese kartohka `virksit; vedroga kohrutas maa ilosahe arʔ; maad vaja kohrutadaʔ `ümbre sibulidi Se || fig Tuud vanna asja massa‿i naata kohrutamma (uuesti üles võtma) Vas
Vrd kohlutama
2. suurustama, (end) tähtsaks tegema kae, ku‿ḿa kohruti `endä üless, siss kõik peĺlässivä Kam; ka kiä no kohrutass hinnäst, `näütäss hinnäst nigu `mõiśnik inne Kan; Ku kedägi võõrast tulõ, sõ̭ss kohrutas hinnäst nii suurõs ja `korgõs Urv; mis sa `hińdäst niiʔ paĺlo kohrudat; tä kohrutass `hindä väega, nõst `õlgu, inemine om nigu keḱs Räp; tä kohrutass hinnäst nigu jummal ti̬i̬d miä om, kitt hinnäst Se Vrd kohrutõllõma

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur