kohm2kohmJäm, g kohmuKJnKrkNõo, g kohmaIis; kohomKod 1.kahu, kergelt külmunud kiht maa kohmJäm; mua `natke kohmanud. mua piäl kohom KodVrdkohme1, kohmets 2. a.jõud, ramm Kui akkab `kohmu `võtma, siis müün ära (hobuse) KJn; temäl iki om raasike `kohmu vi̬i̬l, et ta vällän saap kävväKrk; Ei ole `kohmu ei suta enämb koskil kävväNõob.aru, taip kohmatu inimene ärä lännu oma arust, ei ole `kohmu `kunnigil änäpKrkVrdkahm3 3.juhm, rumal (inimene) sa oled nii kohm et ei tea mitte `miskiIis; si̬i̬ vana kohm tulep siiä `kohmme, igävene poostelKrkVrdkohmo1