kohlama1`kohla|ma, -daR(-maie Lüg), kohlataKhkKaaKrjPöiMuhEmmKeiKadKJn 1.suitsetama, tossutama – Sküll ta vöib aga seda `piipu kohlataKaa; `kohlab sii `pääle va piibuga, tuba pahad `aisu täisKrj; Pani oma suure piibu `kohlamaEmm 2.lohmakalt liigutama, kahlama a.sorima, tuhnima küll ta `kohlab, `otsib keik kohad läbiJõe; `kohlas ja `löüsi kädeVai; `kohlab teise `asju, `vaatab KJn || kohmerdama küll sie `kohlabei saa menema VNgb.sumpama; hooletult kõndima mis sa `kohlad kulusVNg; karu `kohlab kõik kõhad läbi, `ulgubLüg; ta on `kohlus riietes, `kohlab `ringiKei; `kohlas selle uue kasuka `kaste sies märjast; `kohlab `pialegi suurte `viltidegaKadVrdkohlastama 3.salaja võtma, näppama tama `kohlas sene `liiatsi omaleVai 4.sõnadega lahmima `Kohlas `üöllä `toisele `oige `uonusteKuu Vrdtohlama