[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kohegi kohe|gi Kaa TaPõ Hel T V, -ki Hls T Kan Urv Har Rõu Plv, -ge, -geʔ Räp Se; kohi|gi, -giʔ Krl Har, -ki Nõo Krl; `koeki Ran Nõo(-ḱi, koeki) Ote Rõn(-gi) Urv; kojeḱi Lei
1. kuhugi a. (jaatavas lauses) Sa oled ennast täna nönda ontlikult riide pand – akad sa kohegi kaugemale minema Kaa; mõni villa salk jääb kohegi `kińni Pal; kui läheb kohegi, siis `vaatab ette, et kohe ta astub Lai; kui kederluu kohegi `vasta lü̬ü̬d, siss tuli `kargab siĺmist `väĺlä Ran; kui koheki mindäss siss peelitäss ennäst Puh; piibu pigi `olli rohiss, `panti koheki aava pääle, tu̬u̬ tei aava `tervess Nõo; ta om iks koheki lännu Kam; mõni istup löhvakile, tahap nigu `koeki vajoda Rõn; mõ̭nikõrd talvõl mõ̭ni käokirasekene om jäänüʔ kohegi tare nukka Kan; nu̬u̬˽`ku̬u̬lja `rõivaʔ viiäse˽tarõst ruttu `vällä ja, pandasõ˽kohegi˽kõrvaldõ Rõu; hut́il, mis kohege `perrä `pandaʔ Räp b. (eitavas lauses) mitte kuhugi lehmad [tõukasid] minu pikali maha, ei saa paegast kohegi Äks; oless ta siin oleva, ega ta siin `koeki ei jää Ran; `kaugele ta `koeki minnä ei saa, aga lähiksen iks õiendab; mõts `olli paks, koheki eläjä`lu̬u̬ma `laske es ole Nõo; aga tõne saesap man ja ei piśtä kätt koheki – tol ommava vana kinnilise käe Kam mõne om ärä älvatu, ei saa mitte koheki Ote; sinule ei tiietä `koeki `kirjä `saata Rõn; tu̬u̬ ei˽saa˽ka ilma priĺlitä koheki minnä Urv; kae varanõ varõss lät́s `tühvü, kis `ildass jäi, tu̬u̬ es saa˽kohigi Krl; tu̬u̬ lää ess kohegiʔ, `istsõ ku˽pada säńgüveere pääl Vas
2. hoopiski; üldse mitte; ühti siss arvassiva kõik, et täl piḱkä perä ei ole, et ega ta enämb ei jää, aga poiss es koole kohegi Ran; temä ei küüni oma `tarkusega `koeki Nõo; maja lagunõss välläʔ esi ei koolõ kohegi Har; tu̬u̬ jutt küll˽kohegi˽küünü üi inäp Rõu; `väega pikäle `haigusõlõ jäi, `mitmõss nätäĺ om jo ei paranõʔ kohege poolõʔ Räp; śoo tüü `laabu‿i mitte kohegiʔ `täämbä Se; ei kõlba kohegi mitte sugugi si̬i̬ on va roostetand puŕa aja `auku, si̬i̬ ei `kõlba kohegi Ksi; ku eläjälu̬u̬m koheki es `kõlba, üteldi küll laadel saab ärä `anda; mes tost kasu om, et ma kõ̭iḱ ti̬i̬ ja ole, ike ma‿i `kõlba kohegi Nõo naa kasuganahaʔ omma vällä `määnüʔ, naa ei˽`kõlba enämb kohegi Har; ta om ärʔ kosuno, ärʔ igänö, vanast `lännüʔ, ei `kõlba kohegi Räp Vrd kohekine
Vrd kohe3, kohegid, kohegil, kohegile, kohegina, kohkehe