[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kohe1 kohe g -da Lüg Mar Mär Kse Khn/-õ/ Kei JMd JJn Koe VJg Sim I Äks SJn T Lut/-hh-/; n, g kohe Jäm Khk Ote Rõu; n, g kohi Krl Plv kohev; kobe kohe maa, siis `kasvab `kõiki `vilja; `einäd on kohedad ja `kuivad Lüg; kohed villad Jäm; Olmivedaja `ehmist tuleb kena kohe padi; muld oo kohe Khk; Kui iä pärm ond, suab kohõda saia Khn; kohe leib mis `iasti `kõrgelt `kerkinud on na et kohiseb kohe Kei; koheda mua sies on paiĺu `liimukaid JMd; kohe luog, kohe üsna kuiv JJn; läks `põldu kohedast `künma Sim; leib oo kohe, kes ei `keŕki, si̬i̬ one tahun ja plink; pajo urvad oo kohedad tõesed Kod; `ahtme `puuga `tõśtsid parte pialt `viĺja ülesse, kohedast, et kuum läbi lähäb; kui kohe ja sügav lumi, siis kui `küindla pääva sula tuleb, see vajutab maha Lai; si̬i̬ jagu om kohe mulla maa - - kohedamb kui savi maa, `kergemb arida; tuhk lumi kohe ja kuiv lumi ja küĺm Ran; aga kui taenass olli `pehmemb kastetu, siss sai käḱk `äste kohe ja ää; nigu lade valmiss, nii `tu̬u̬di obese `pääle `sõkma, edimäld obese lätsivä kauh ja kauh `sisse ta‿lli jo kohe Puh; tuul aab jo koheda aena `laḱka, kui aena `kińni ei ole sõkutu; mütä aava maa kohedass, nigu astut, siss mugu vajod Nõo; medä kohedamp turvass, tu̬u̬ parembide palap; `täämbä satap kohedat `lumme Kam; ku lumi om kohe, lumi om `väega ubajass; `üitsigi taim ei `põlga ääd ja kohet `mulda ära Ote; leib om saanuʔ kohi Krl; haina rõuk um kohi, kohilastõ um `säetü Plv || kore mia kupati `väikse `kapstapää ärä, mes serätse koheda pää, mes üteldi et võssaku Nõo || niit `aeti [krousimisel] nii, et vahe `olli, nii et tä kohedass `puhvi tõmmass Nõo || fig (uhkeldamisest) `olli põrm `vaene, a nüid aab nigu võu `endä kohedass, `kõrge juśtku konn mättä otsan Ran Vrd kohel, kohelanõ, kõhe2