kohanekoha|ne, ku- g -sesporüld (koeha-Kse, kõha-LügTrmKod, g-tseKseHlsPuhNõoSan), -nõ g -sõKrlHarPlv 1.sobiv, paras, vastav igä `täüdüs vähä `oskada, et tä (puri) igä kohaseks jääbKuu; minule kohane `riideVNg; sie tüö on `lapse jõu kõhane, on tämä `konti `müödäLüg; valatud käiad ei ole kohasedVll; Kui meri ja ilm kohased olid siis `terve nooda vada läks noodalePöi; `oskas ilusti kõnelda, `ütles nii kohased sõnad etMär; se sõna ei sünni `sinna `kohta, ei ole kohaneTõs; see on jüst nii tema kohane asiJuu; Ega siis küsimisega naljalt kõhast vastust ei sua Trm; egä ni̬i̬d [pulma] toedud ollid - - kohased ikke, oma süĺdid ja, lihad jaKJn; sai kohase sulaseHls 2.võrdne, vääriline; sugune, sarnane sie on sinu kõhane, sie `passib `sulle Lüg; isa kohanePhl; tüdrik oli poisile päris kohane, tää kohaseks kohe `loodudTõs; tema kohane laps teeb juba töödTor; sie on üsna tema kohane naeneRis; see nüid paras selle kohane mees [koduväiks], `sõnna põle paramad `tarvisJuu; `leidis oma kohase pruudi VJg; ta om ärä `irmunu vai ärä `eitunu, ni̬i̬ om üte kohatse (samatähenduslikud sõnad) Krk; esi oled rikass, vota kuhane naenePuh; ta iss olõ juht taa mihe kohanõ, naanõ nigu kändsukõnõ ~ kõhnakõnõ tublil mihelHar Vrdkohalik2, kohaline1, kohenane, kohtlane