kogunduskogundu|sKrlPlv/-o-/, -ssHar, kogondu|ssSe(-śs), g -sõ 1. suurem kogus, kogum, hulk `rahva kogundus om kerikulKrl; tä koko vett, pand lavvakõsõ ette - - vi̬i̬ kogondussSeVrdkogu 2.a. kirikuliikmete kogu, kogudus egan `kihkunan om esi kogunduss; siihn om `Rõugõ kogundusõ rahvass, `Harglõ kogundusõ rahvast om kah nätäʔ; siihn meil om suuŕ kogunduss, nii opõtajalõ `võeti abiopõtaja manuʔ; veliste kogundussHarb. kirikukogu; külakoosolek kerikoh kogonduśs tulõ kokko, pidävä `märko; külä kogondusõst tuĺli kodoSe