kogeldamakogeldamaKuuRIdMärKseTõsPJgTorHääsporKI 1. kogelema, kõnetakistusega rääkima hakkas kogeldama, sie vist `kartabKuu; mis sa kogeldad. just nagu ta `kardab `rääkida, kes ei `leia sõnu, kes on süüaluneJõh; mõni kogeldab sedasi enese jutu `aamisega, tieb enne pika joru kui sie sõna tulebHag; kogeldab, ei soa reagitud, sõnad akkavad `kińniJuu; set́se `puega - - kolm oli kogeldand ja neli ilusti `rääkindJJn; jääb `seisma [kõnega], ei saa sõnu `öölda - - siis kogeldab ulga `aega kokoko·kkuSim 2. põiklema, vassima ei `räägi `õtsekõhe juttu, `muutku kogeldab `siie ja `sinneLüg; varasskogeldab oma jutuga `kohtu iesVJg; mis sa akkad kogeldama, kui sa ei tiaIis; kogeldab, `süidi on, aga ei tuńnissa ennäss `süidiKod Vrdkogedlema, kohkeldeme, kokeldama, kokutama1