[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

koer koer g koera eP(g koira spor Sa) M spor u T(n koir Puh), u Rõu; kuer g kuera Emm Mär Kei Jür HJn ViK Iis Lai Pil, g `kuera R(`koira Hlj, `koe- VNg Vai); n, g `koera Vai, `kue- VNg Vai, `koi- Hlj; koir g koira u V
1. koduloom, koer silidä `kuera, et kui sa `kuerale midägi `annad, siis kuer `tundeb sinu ärä; Olen `nindagu vana vigane kuer, kes kuhugi ei `kelba Kuu; `kuera `lähtä `karjast `lonka-`lanka VNg; sie `üellässe tige kuer õlema kel vali karv ja must `kurgu lagi Lüg; `Kuera ei `lastud `süämäajal `silmi `vahtida, siis pidi menema `kümmä `aastat vanemast Jõh; koera keele pεεl üheksa `ohtu (rohtu), kassi keele pεεl üheksa töbe Khk; Koer oksendab tuleb `ullu `ilma Pöi; punane koer vahib läbi luise aa = keel ja hambad Muh; Kuer kikerdab, santi ilma tuleb Emm; kaśs nä koerde käe olnd Rid; koerdel oo kõigil sabad `rõngas, ainult kui koer rumal oo, siis tääl põle saba `rõngas; ma ei saand mette koera perssetki (mitte midagi) sealt Mar; soldati näĺg või koera küĺm, see oo üks (sellest ei hoolita) Kse; Koer aab `ända, änd änna`otsa, ännaots `villa, vill ei viitsi Han; `lambad said `koera (koer hirmutas) ja tulid tagasi Tõs; Koõrdõ kärä‿mte maksa tähele `panna Khn; see oo naa liba koer, ei seesa kodos Aud; koera kõht krouksub nõnda kõvasti, siis tuleb `tormi; Aia iga kolm `aastat, koer elab kolm aia iga, obune kolm koera iga; Koera `perse `kooku tegema (vastus küsimusele: kuhu lähed) Hää; siitsamast viis [hunt] üks must koer ära Ris; sai koerast ammustada Kei; neli annab, neli kannab, kaks koera `tõrjujad, üks parmu pitsuke = lehm Juu; `soarmuse kuer pika kerega ja kollase `silmadega Jür; `üeldi kui kuer oksendab, et siis pidi `kurja `ilma tulema JJn; kui koer ammussab, põleta koera `karvu ja pane karva `tuhka `piäle, siis karva tuhk `võtma valu ärä; (nürist noast) si̬i̬ nuga kõhe `viska koera kätte Kod; emane koer piab `pulmi kaua, kolm nädälad Lai; si̬i̬ om äbelik lait́s, tõne pane või koerage pureleme Trv; tõise `vastu om ku koer, iuh auh, iuh auh Krk; kolm `lu̬u̬ma om, kes keelege `ti̬i̬ńve omale `leibä: kukk, koer ja kooliõpetei Hel; ega `ti̬i̬nder vanast midägi es `massa, talu koerast `peeti `rohkemb lugu ku talu `tütrigust Puh; istuss kui esänd, sõit kui saks, tallatass kui vanna `koera = vokk Kam; ää lait́s, lapik and, sapa vaja, vaĺmiss koer San; koera kotti ajama norskama Ärä nüüd tänä `üäsä akka `kuera kotti ajama Jõh; üle koera kaela ~ selja lohakalt `Põllutüöd võib ka üle `koera `selja teha Jõh; sain teisibä einad üle kuerakaela uńnikusse kua, vihm aga oli kohe kannul Kad; teeb kõik üle koera kaela Plt || Niitma hakates lõi peremees esimese ümmarguse ringi, öeldes: ma löö koera Kaa
2. fig a. (võrdlused) `Ninda `vastu`mielselt `uĺjub `teine tüö `juure, et `jusku kuer `karja; `seisis kui kuer, saba `jalte vahel IisR; sihantse suure kasuga lapse `kohta `eetasse: see kut suure koira poeg Khk; Köveras kut kuera kerp Emm; vigurid täis kui koer `kerpu Rei; Jusku koer `tõmmab kondi ja läheb (ei täna); Jusku koer einakuhja `otsas: ei sü̬ü̬ isi, ei lase teist `süia; Ädas ku koer kirikus; (keelepeksust) Jusku koertel końt käes närida Hää; poisid juoksevad nagu kabud kuerad `ringi Kad; Su jutt on just nagu kuera kusi VJg; kellel on isesugused `riided, see on nagu kirju koer Lai; petäb `niigu `koera kanika järele KJn; silmä äbi täis ku koeral Trv | (vaenulikkusest, riiust) `Justku kirp `kuera `perses Kuu; Kisuvad kui `kuerad `raibe `kallal IisR; ni̬i̬ eläv ku kassi ja koera, `kaklev `pääle kateksi Krk b. (ilmekad ütlused, vanasõnad, kõnekäänud jne) `Kuergi jääb `leivä ies vagusi; Ei sie kuer jänest `haugu migä vägise `metsä `aeda; `kesse `kuera sava `tostab kui kuer `itse ei `tosta Kuu; ärä `arva `kuera `karva, vahi `ammast VNg; Ega vana kuer valet `haugu; `Kuerale `kuera palk; sie [töö] on `kuera `muodi `tehtod, `kuergi ei `õksenda `pääle; Mida kuer ei nää, seda kuer ei `augu; Küll kuer oma `aavad lakkub, oma süü iest `vastutab Lüg; Küla`kueradki akkavad `naerma, kui nisukese `riietega `välja lähed IisR; lahe (lase) koer `kirku ta lihab viimaks `kantsli `pεεle ka Jäm; kust koer `süia saab `sönna ta augub Vll; Läks koera `kombel kodunt ää Pöi; Mida änam kueri koos, seda vesisem lake Emm; koera `moodi `kelkab mo kallal Mar; not́tisid ta metsavahel maha, kuer koa ei `aukund takka Mär; Koeral ikka koera `kombed Han; Kaua üks koer üksi augub, kui teine `vasta ei augu; Koer, keda kutsutakse, `õige mi̬i̬s tuleb isi Hää; noor koer äritab ja vana koer `salvab Hag; sittugu kõik küla koerad mo `peale, mul põle kopikastki `taskus Juu; kui oled üle kuera suand, siis suad üle saba kua JMd; kes seda `enne näind et kaśs ja kuer ühest süevad Kad; kurja naise `kohta `ööldi, et kuri koer kaitseb õue Plt; Kes koera ändä muu kerguteb kui ta esi Pst; ku sa üle koera olet `astun, siss astu üle ännä kah Krk | Ega kuer `karva ei `muuda Lüg; Koer `viskab `karva, aga ei `viska `viisi Hää | Enne seisab kuera kaalas makk kut senel taskus raha; mis on koera suus, see on koera `perses Emm; kava koera kaalan voŕss seesäb Kod | Omad koerad `kiśvad ja `leṕvad `jälle Han; Oma koera pureleva, oma koera lepiv kah Pst | Kuer `aukub, tuul `kandab Kuu; Tundis kohe oma kuera εε (häbenes oma laimujuttu) Emm; Koer saanud kondi suhu Trv | Käib mütmes peres päiliseks – on noh mütme pere koer Pha
3. pej (alatust, tigedast, riivatust inimesest) küll oled sa kuer Kuu; Ma teid `kueri ei taha nähägi Jõh; `tütrukud, `kuerad, `käisivad `laupä vana`poissi `irmutamas IisR; sihantse koiraga‿b maksa midagid kaubelda Khk; Oh sina äbematu koer oma tegudega Pöi; tema oo se pea koer; see oo ühna `püsti koer oma `tempudega Muh; Pole sene kueral änam äda midagid (haige juba naljatab) Emm; esmabä edeb, teisibä tige - - laubä laisk, pühäbä `püsti koer (inimese omadused vastavalt sünni päevale) Mar; `narris tüdruku ää, va `ilma kuer Mär; Minia on ämmaga väga koer Hää; mis valetab ja võtab, on nihuke koer ja keĺm Juu; Mis mul koeral äda, ma nagu vanajumala selja taga Jür; sina oled sie pia kuer JMd; küll on `kueri maa`ilmas ja `ilgeid inimesi Kad; assa viimane koer Trm; tämä koer ti̬i̬b vale `vekslid ja tükkä Kod; kis varastab, on koer ja keĺm Pal; varastab ja võtab salaja - - sihuke äbemata koer Plt; sa oled `püsti koer Trv; Paul `olli igävene koer latsest saanikelt; poig olna koerass lännu Nõo; om nuid ka, kiä `ausa inemise ommaʔ, kiä ei olõ˽koiraʔ Har; `Poiskõnõ ollõv jo˽hirmus koer, koolin ka oṕpi ei˽`viisvät Rõu; patt iks oĺl külʔ nail koirõl nii uĺlikõist `tsuśkiʔ Vas; sa olt `õkva pääkoir, sa olõ õi väikene koir eiʔ; sis mõne˽`poiskõsõ˽jäl oĺliva˽sääntse˽koiraʔ, sis tuĺlivaʔ tütärlastõ kaŕa mano Se || fig (kurjusest, tigedusest) Läks `kurjad sanad `kuertena `kannul Kuu; võttas `kuera `põvvest `vällä Lüg
4. a ulakas, üleannetu; kelm, suli `Kuerad `lapsed, `kuerad vanemad, `auta eläväd Kuu; Kuda sa `ninda kuer poiss õled Jõh; `koerad `lapsed tekköd `paĺlo `koerustükkü Vai; nii koer laps, seda‿b jöva `ükskid keelda; nii koiraks läind, p‿kuule midagid `keeldu änam Khk; Meite Seiu oo nii koer poiss kut vähegid veel veib olla Kaa; Poiss lapsed on elu aja koeremad olnd kut tüdrukud Pöi; Tede pojad mede `poõgõst koõrõmad Khn; Tema oli ikka elus old koer mees koa, valetas ja varastas Kei; mõlemad on ullud, teene on teesest koerem veel Juu; küll on sie poiss kuer, aga eks neid on kueremaid `vielgi Amb; poiss on kuerem kui kuer JMd; eks nied `ańdjad old koa kuerad, ükskord `ańtsivad [vaesele] mau`rasva JJn; see on üks piakuer inimene iga viguri `piale valmis Koe; `u̬u̬ta `u̬u̬ta koer laps, mes `koeruss ti̬i̬d Kod; üks koer noĺp on sial Ksi; ühed koerad kõik, põle üks koerem ku teene Plt; esä om koer, poig vi̬i̬l koerep Krk; ess siin ole `koeri poesikesi külläld Puh; koer `olli ta küll, aga meele ta koerestikku es ti̬i̬; aga koer mut́t `olli, es ti̬i̬ eli, ku mia taren käesi Nõo; ma ei ole esi koer, siss ei mõista pellätä tõist ka jällekine Ote; koir mi̬i̬śs, taalõ `piäsi˽küll˽kõ̭iḱ külä tiko `andma Vas || kui se va vihmane ilm on, ne (kirbud) on siis `uopis koeremad kui ne muul ajal on Ris; kes lehm `väega koer `olli, kes es kuule es `peĺgä karjust, tu̬u̬ `panti pääpõrnusside Nõo
5. üleannetus, vallatus; nali; sulitemp ma `tahtsi `koera teha Jäm; `Meitegä sõni küll `koõra tehtüd Khn; kis `koera ti̬i̬b, si̬i̬ `koĺki saab Hää; Leida utsitess vahel poissi, ku ta `koera tege, and valu Hel; edi`otsa `olli sõdse küll kui inimene konagi, aga peräst nakass mulle `koera tegemä, nakass `kraami talust `väĺlä `kanma Nõo; `koira timä tege `õkva süäme peräst Se Vrd koerus1
6. raskus kootava kalavõrgu küljes, mis hoiab võrgusilmad sirged kuer `pandi rippuma, luust `tehtud, üks kramm sies, et ois `vergu `silmad `sirged Kuu; kui `vörku kojutesse, siis pannasse koer `teisse `ääre, `teissest `äärest akatasse kuduma Khk; mõrra koer võtab silmad `kangele, kui sa kojod Muh; kene pεεl sa kujud, se on kalase ja vörgu all on koer Emm; koer `pantags εεrimese selma `külge, et peab selmad `sergus, et lεhe segamesi end Käi; võrgu koer kes selmad laiali oiab, koer `ambut pidi `kinni seal `selmas Mar Vrd koerus3
7. noodatiiva otsapuu nooda koεr, teine ots alumise kööve küljes, teine ots `peelmise kööve küljes, `keskel on auk, sönna pannasse see köis `kinni, millega `noota `väätesse Khk; [nooda] reite `otsas olid `kaikad, nee said koirdeks kutsutud Pha Vrd koerpuu2
8. osaline kihlusel miu mehe isa oli koeraks, siis koer ot́sib linnu ülesse, `aukus auh, auh ja lind tuli `peigme ja isame ette Juu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur