[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kodima kodima R(-maie Lüg) S L Ris Jür JMd Koe Kad Puh
1. a. (vaevaliselt, aeglaselt) käima; hulkuma, kolama `poisid kodivad `müöda küla, ühe ukse tagant ja teise ukse taha, plikade pärast Jõe; akkama nüüd kodima; juo sie kodib `mennä Lüg; mis sa kodid nii `iĺja; nad kodivad kahegesta Jäm; kodune vana inime, kodib `pεεle Kär; Obused kodisid koplis süües `ringi Kaa; see `maarjapäe oli ikka `usside tali`kortri minemise päe, mis siis veel maa pääl kodis, see oli siis paha tegija Krj; ta‿p suuda änam käia, sis ta kodib; poisid kodivad `peale külakorda Jaa; siis nad (ruhnlased) kodivad seal jää tükkide peal Pöi; juba laps akkab `jalga `võtma, akkab `peale kodima Muh; Läks kodides; Mis sa sεεl kodid liigu vεhe nobemene Käi; Sai ajaviiteks niisama koditud Rid; sa lεhäd kodima mere `ääre Mar; kepi naeal kodin siin veel, `kεia kobistan Kul; juba varssi terve, kodib üsna `easti juba Mär; kukk kodib aga `peale Kse; Katsu, et i̬i̬st ära saad kodida Hää; Jalg `paistes all, ikka viel kodib `ringi Jür; kus sa ome kot́tidega kodid JMd; eks ta `piale`lõunast kodi kojo `tulla Kad; kae et sa kodid `väĺlä siist majast Puh Vrd kodjama, kodrimab. ronima See (laps) kodib ka igale `puale Jõh; nirgid sehantsed pruuni karvaga loomad kodivad kivesaide sihes Khk; kodima, lähäd puud kauda ülese Muh c. ära kolima kodis `toise `kohti Vai; paljast majavaremed, mis sa sõnna kodid Muh; kodi `piäle ühüst kohjast `teise Var
2. kokku koguma, kokku korjama `Ilmast `ilma käüb vanaeit küläs kodimas Kuu; kodis oma asjad kokku Phl; kodi oma raam kokku ja mene menema Aud; kodib vana kola kokku Koe
3. nottima, koksama kätte `saavad ja kodivad maha, `süöväd `nahka ka `konna Lüg
Vrd kobima1, kodistama, koditama