kodasskoda|ss g -sõV 1. kotkas; kull suuŕ ku kodass; ku kodass kana sällän Urv; ma˽`näie suurt kodast Har; kodass oĺl vana kanakulli tükk RõuVrdkodask 2.sõimoh sa kodass, ei kuulõʔ sõnnaKrl; Oh sa˽kodass, kui sa˽küll võlsidõ; `iste niu kuradi kodassHar