[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

koda1 koda g koja R(kõda g kõ[j]a Lüg; g koa Kuu, koda Vai) eP(n koja Jaa Pöi; g koea spor L K, koa LNg Saa VJg Plt Vil, koda Vän Pal Äks; n, g kõda I), g kua eL(koa M Puh Rõn)
1. väli-, suveköök väĺlas olid `keetmise koead, irred, latid kokku `laotud, kook seal peal, pada `otsas Mih; koda `oĺli, püśt`roegastest `tehti ülese Saa; kõda õli `kaste (kahte) `mu̬u̬du: tõene õli paĺgidess `testud, tõene lattidess; kõdad kadusid, kui akati `korsnaga maju ehitämä; taren `pliitada ei õllud, enele kiädä ja luamale, kõik kõdan Kod; kos suvel keedeti kutsuti koda, meil oli `paĺkidest `tehtud, `laudadest katuss, ülevalt oli natukse `lahti Äks; koda oli püst roovikist, tule ase oli keset koda Trv; neĺlä seinäge koda, sanna `mu̬u̬du - - lagi es ole, katuss olli pikäst lavvast, si̬i̬ es võta tuld Krk; kuan keedeti suvel `süvvä Ran; nõnda üle kua `olli üits tala, sääl olliva ravvast kongu küĺlen, kaits `konku olli, kummagi kongu otsan `olli pada Puh; miä lätsi kua manu käśsi `mõskma Nõo; kua man iks oĺl tu̬u̬ kupatamine ja tegu Ote; vanast oĺliva˽kua˽talun, sääl tet́ti karjalõ läḿmind `ju̬u̬ḱi, suuŕ pada oĺl näet müürü seen, sääl avvutõdi nõgõse ja ainaʔ Urv; kual olli otsaʔ `harva, kost sau `vällä käve Har; ku kuah `sü̬ü̬ḱi tet́ti, siss lät́s sann ka `lämmäss Vas; koda oŕžist säet, katõ aruklidžide `ossõ `otsa säet `kat́lekõ Lei
2. maja, hoone; kodu saima `sinne õppetaja kõda juo `sinne ja isämes läks siis `sinne õppetaja juttule Lüg; monikaised `eiväd `saaned `enne kotta kui pühä `päivä `uomiko Vai; see [mees] oli valeraha teind - - valeraha koda oli olnd Jäm; ni `möisnikkude majad `linnas, nee `üiti puhas kodadeks, Kaunispe koda, Kargi koda Khk; Seal olid suured `möisnikkude kojad Pöi; ehetatse uut koda Tõs; kirik on kogoduse koda Ris; suured tindi ahjud õlid, suured kõdad, kaksteist `ahju õli sees Trm; oi `taivake, kägu `kukse kolm suutäit, ei tiiä kas kua tallitaja kaob ärä Nõo; kodamiis lät́s kotta Lut || Końdikoda (kõhn inimene) - - `kangesti lah́ja Hää || kirikus on `santide koda Koe
3. esik, eeskoda; (?lahtine) ukseesine nie `einad panemme `esteks ladu, pärast `sinne `sauna koda Jõe; koda kui on `veike, `suuremb on `palkun Hlj; nagu `sinne `suure keriku `sisse lähäb, siis nied `vaesed õliväd sääl kõas siis Lüg; ouest minnasse koda, kojast tuba Khk; Kojast läheb üks uks rehetuba, teine tagu`kambri Kaa; Päris vanade majadel koda ees äi olnd Pöi; kerigu kojas `olle suur pink, kus nad (sandid) ega pühave humigu `istused Phl; vana mõjadel olid toaesised, suured pikäd - - nüid `üidväd kojad Vig; meil on `lahtine trepp, aga mõnel on `laudest `löödud, tehtud kohe sedasi koda, aken ees koa Juu; esimene oli koda, sie oli küĺm `kamber, teine oli ikka sue kus sai elatud JõeK; Lõugutand külmaga kojas linu Amb; enne rõhuvärav oli koea uks ja koda `üiti ukseesiseks JMd; majadel i̬i̬s on kojad, si̬i̬ on läbi`käimese koht KJn; Saana i̬i̬s `oĺli koda, si̬i̬ `oĺli vähä suurem ku saana ruum Vil
4. rehealune koda on see, koes loomad sees on. see mis sedasi iseäranis on, on lout, kojad on toa `otsas Jäm; obused olid kojas `lahti, kojas `tuulti `vilja ka Ans; `talve `olled obust kojas; pepped on koea `nurkas unigus Phl
5. emakas; emakaõõs Kõda on all`õtsas `naisel, kõast lähäb tuppe Lüg; lapse sünnitamise koda oo ema `juures Muh; lapsekoda on loomal ja inimesel, kust laps tuleb `ilmale HJn
6. teokarp tiul on koda `selgas Rei; `si̬i̬ni man olõ mõ̭nikõrd nännü˽`kuaga˽tiko Vas
7. kest, kile kõda on marja `ümber, klopid rääbissel kõda `välja Trm; vagla koda, kost vaglaʔ `vällä tulõvaʔ, sääne `pehmekene, vagla śeeh kasusõ Se
8. poolikast koda oli teĺlete kõrval, seespool teĺlete raamistükki, talla`laudade kõrval Plt

koda2 on läristi (lennuk) läheb koda koda koda Muh