kobatama2kobat|amaRanNõo, -õmõSan 1. kogunema, kuhjuma sääl kasuss illuss ää ain, sinna kobatõss vesi kokku; maja om [inimesi] täüś kobatõnuSanVrdkobahtamma 2. kokku, tükki tõmbuma apu piim pandass patta, lääp kuumass, siss kobatap kokku, kuum kisup kokkuNõo 3. juhuslikult (kätte) saama ma käesi õngel, kobat üits ahun. mes sääld iki võib kobatada - - tu̬u̬ om pu̬u̬l õnne `asjaRan