kobarkobar g -aR(n kobaraVai) eP(-as spor L, KeiJuu, kubarHi) TLäTMrVõn, g -eHelSan, -õKrl 1. (samal varrel kasvavate) viljade või õite kogum suured marja kobarad `okste pεεl Khk; nõnna pitkukesed kobarad oo `valgel lepalMuh; `pähklid oo vahest kobaras seetse kahessa tükki `ühtes kobarasVig; `valge lepal oo urvad aga musta lepal oo kobaradVar; `pähkli kobaras või käbaras Aud; `soostred oo kobaras koosTor; see põesas on kobaraid täis, nõnna et marjad on kohe `tarjasJuu; mailma suured marja kobarad Jür; sie kobara vaŕs ise on kohe lühike Amb; õied kasvavad kobarasKoe; [pihlakamarjad] `korjasime ära kobaratega aidalakka rehavarre `peale, talvel sõimeVJg; `pähkli kobar, kolm ehk neli tükki koonKodVrdkäbar3 2. lähestikku asetsevate olendite, esemete, hoonete jne rühm `seitse`tähte pisikeses kobarasLüg; Metsatukk on sie kus on oma `kümmä kakskümänd puud ehk `rohkembgi ühäs kobarasJõh; öunad üsna kobaras koosKhk; Suur kobar [mesilasi] oli oksa `küĺges kut ea suur tali müt́sPöi; Nääd (kartulid) oo [põllul] kobaras koos nagu kana pesadHan; `soostred oo kobaras koosTor; põldpüi, nemad `piavad lume sies kobaras olemaAmb; `lambad on vahel väälal kobarasJMd; sibulad kasvavad ühes kobarasKoe; seened kobaras koosTrm; vanast sai ikke rukki kobarasse `pandud (hakid rühmiti) Äks; no Pudivere, see on ühes kobarasPlt; loomad kobaras koosVil; üits ossa kobar om puu otsan San Vrdkobarik