klobimaklobi|maJõeKuuLügJämMarMärspor Ha, JMdKoeVJgSimPltTrmPuhNõoSan(-me, -mõ) UrvHarRõu(-mma) Se; lobimaVNgKhkKrjPöiMuhReiKsespor Pä, -meHlsKrk 1. a. kolkima, peksma küll ma su `kõrvad klobinLüg; lobisid nönda läbi, et koer εs augu tagaKrj; teist klobima on ta mees, klobib teese ilusti läbiMär; Ää mine `ühtigi, vat et ei soa veel klobida, malakas `püśti kääsKei; sa oled aga `kange `ringi kua kuoberdama, egass ime ku klobida saidSim; lobisi tal kõrva kuumasHls; mia sai lobideKrk; mi̬i̬s `tüḱnu kätega `küĺge, aga temä nakanu `vasta, klobinu mehe läbiNõo; Klobisi `poiskõsõl naha kuumass nigu es olõ asigiʔUrv; [ta] Klobõ tu̬u̬ pleki `sirgõssRõub. klobiga jääd paadi küljest lahti taguma kalad ära paadist, siis klobima, mudu ta oleks `jäitand äraJõe 2. kiiresti, lohakalt midagi tegema lobis nii ruttu rüpi `valmis teha, nüid lammub ee juba; lobib `ühte `viisi `valmis, äga oma inna vötab ikkaKhk; ükskeik kudas kokku klobitud, see `ööldaks kätt `jalga `mööda `tehtudHMd Vrdklobistama