kiägi`kiägi, `keägiKõpHelTUrv, `kiäki, `keäkiTV(`kiekiLut), `kiäkeHelRäpSe, `kiäki|nä, -naTLä(-gi-) Ote(-ne), `kiagiÄks, `keagiKsi; g kelle|gi, -kiTV, `kińkiHarVas, `kinkõgiSe; p kedä|giHelT(-kiOte) V(-ginaHar), kidägiSanKrl; el `kestegiNõo, `ki̬i̬stki(na) Har; all `kellegiKam, kelleginaRõuHar, `kinkõlõgiSe; ad `kellegiTMrKam, `kelleginaUrv, `kelgiVõnUrv(-ĺ-) RõuPlv; abl `keltegiNõo; kom `kinka|giRõuUrv, -kiVas, kinga|giHar, -kiSe (pl puudub). Järjekindel on n kiägi, teistes käänetes esineb sageli sõna keegi vastavaid muuteid van, pronkeegi 1.ind-pronsubstantiivselt a. (isikutest, olenditest) keegi, üks(ki) kuda `kiagi sai müiaÄks; är sa sedä edesi mitte kellekile kõnelteHel; ei saa ilma valitsuseta mitte `kiägi; Piteri poesid - - es kõneleva kellekiga; toda ei tiiä `kiäginä; `lamba kints ehk sia pää, mes kellekil`oĺliRan; `väega küĺm, ega serätsega `kiägina ei tule; inetukõisi ei vahi`kiäkinäPuh; oma kodu ei `väärä `kiäginä; nüid oedass raha, `leibä ei oia `kiäki; ma saada Mannilt sõna ehk `keltegi, et tulgu puhastagu truup ärä; ärä sa `ütle kellekileNõo; kuda kedagi nüid `ütlevaTMr; ei tahajoodikut `kiäkineOte; nigu `kelgi süüd arvati; ega me kiäki `endä elo `otsa ette ei näeVõn; väĺk visass, vai lü̬ü̬p - - nigu `kellegi `mi̬i̬lde tulep üteldä; ärä sa kelleleki kõnelguKam; mul ei olõ˽kanna ei˽`kassi, ei˽kidägiSan; `kiäki olõss nigu `mü̬ü̬dä akand lännüʔKan; tu̬u̬ ei putu˽joba kellegiʔ, mis ma ti̬i̬; nipaĺlu `võimu ei olõ˽`kellegina `õiõʔUrv; kidägi ei olõʔ nännüʔKrl; sa olõt jo mihe `iäline, sul ei olõ enämb `kinki api vaja; ta ei˽kõnõlõ `ki̬i̬stki `halvust; ega `kiäkina küsüjäl suu pääle eilüüʔHar; ku kiäḱi ar˽koolõss, sõ̭s `mõśkjillõ andass `ańditRõu; ei˽lä˽sinno `kiäḱi `kaema, ku‿sa `haigõ olõtPlv; tülüh olõ õi˽`kinkaki olnuʔ; timä es `ütleʔ kellegiʔ; olõ õi küsünu`kinki˽käestVas; es ti̬i̬ kingaki tegemist; `kinkõgi pääle olõ õi `armu‿mp; kellegi `armu anna aiʔSeb. (esemetest, nähtustest) miski, ükski niisama uimerdab vähä, ei ti̬i̬ suurd kedägi; suu jooseb vett, kui näed kedägi äädRan; `maani `palli tarõ maha, es avita prit́s ei `kiäkinä; tõbe om kõik alva, tõbe ei ole `kiäki ääNõo; ajagu vai ajamallaʔ, ma inäp `kińki˽sõ̭nna õi˽kullõʔVasc. (partitiivis eitavas lauses, väljendades konstateeringut, mööndust) es ole kedägi, seid iki tüki [aganaleiba] ärä, kui teräke `su̬u̬la `olli, südä `olli tahePuh 2.ind-pronadjektiivselt ükski, mõni, mingi(sugune) kuiss `kiägi inimese `ütleseHel; egä `paĺla `vi̬i̬gä `kiägi lu̬u̬mei eläRan; sis `tulli `mi̬i̬lde, mes `kiägi mäŕk tähendäpNõo; kiaki ain nii paksun puhmun ei kasvaOte; ei olõ˽kül˽`kiäki naistõrass (naisterahvas) ni paĺlu tennu˽ku maʔSan; es olõ˽`matjat kidägiKrl; ilman ala˽küdsägu `kiäkina inemine pu̬u̬ĺpäävä õdagult perän `päivä `leibä; ki̬i̬st ti˽sääl kõnõli, minust vai `ki̬i̬stki muistHar; niä˽tõiʔ umast kotost `kińki `rõivaʔVas 3. (partitiivis eitavas lauses) sugugi, üldse, ühtigi põle säl äm `keägi tehäKõp; ega söögi `tahtmist kah kedägi ei ole Ran; kae päiv nakap `paistma, ei lää sadama kedägiNõo; es saa tullege (vennaga) kedägi kokkuSan Vrdkessegi, kiä