kivi|vare 1. kivikuhjatis a. kivihunnik, -kangur `pellu sies olikivi vareHlj; sie on `puhta kivi vare, nüüd on `rohtu `pääle `kasvandVNg; kivivared mis kogu `kantud, kogu nopidud Jäm; suur kivi vare `olli põllalMuh; kivid vare vares `kinni, palju kivi varesidRei; kibi vare oo kibid, mis `veetasse `ühte `kohta `unniMar; tuleauk oli, tene kibi vare oli tenepool et `kańdis paeaLih; Allika nõmm o kibi varesi täisKse; Põllal kibivarede pial kasvab pailu põldvääne `marjuHan; maeal kusagil pole naapaelu kibi`aedu kui sii `meitel, sii oo nagu üks kibivareMih; uśsjooseb kivivarese; Kivivare all, kivivare peal, kure munad keskel = leivad ahjus Tõs; kivivare, unik kiva kokku `veetudJuu; `tuhkur elab kivivare siesKoe; rohi nakkap kasuma kivi vare päälTrv; kivi vare põllu sihenHel || kivine maakoht kivised einamad on küll, muidu üks kivivareMus; siäl one kivi vare, `sinna ärä `nu̬u̬ta pane, jäeb `kińni (madalikule) Kodb. kivikalme kivivaremaʔ ollõv nu̬u̬ʔ vana˽`ku̬u̬ljidõ palotamise kotuseʔ; kivivarõmist om kaivõtu paĺlo vanno `aśjuKan 2. ahervars, varemed `Enne [on siin] elatud, kivivarede kõhas `kühmud, kivivaresi riasLüg; `Atla `möisas paĺlad kivivaremed veelKhk; vanad kibivared või varemed, mis veel [majadest] järele oo jäändMar; ahi ja korssen paessavad, muud ei õle ku `paĺjad kivivaremed vi̬i̬lKod; vanaʔ ehitüseʔ ummaʔ ärä˽lagunuʔ, sõ̭s umma˽kivivarõma˽`perrä jäänüʔPlvVrdkivivarme Vrdkivi|murd, kivi|raun, kivi|rõuk