kivi n, g kivieP(kibiLäPäPõHaLäKosPilSJnVil) eL, g kiveR 1. a.kivi, kivim Külä ämm `koukis`Ristu kive alt `sulle oe (lapse sünni seletus); Miks kive `poue`peitä (salgamisest); Kivi kotti (sooviti kalurile); [paat] Kivel `kinniKuu; ei meil `põllul ole viga, aga einamaal on kivi, küll on kiviHlj; lõi `kirve nenäga kiveje; kivine maa, kivi kivest `kinniLüg; merelt `tuodi `valgi `pieni kivi; kravud `elläd kivede all; `laiva mäni `kivveVai; Ma kanna sinu jäuks alati kivi taskus (pean viha) Jäm; me `vaeme kaŋŋiga ka kivisid üles; ilma kivisita (kivideta) Khk; rebu `pehme kivi, mis maa sihelt `leitasse, selle peel saab vikadid vöi kervest käiadudMus; ma luhu puid ja kivaJaa; Sii see mäe selg on ju jumala `loodud `selge kivi Pöi; vanamoor `nurkas, kivid `kõhtus = kirisMuh; kaks suurt kibi on Posta pöllalLNg; võta naine, siis sol kohe regi taga ja kibi peal (kohustused); kerbeslähäb kibisseMar; vädas kibaroobete `sisseMär; `seoke raiutud õheldane kibi oli juśt ah́o suu `järgi `tehtud (ahjuukseks) Mih; Sedäsi lasõd puadi kivedes purus tappa; Tämä nda ahnõ, et täü teesele kivi kua piäd`peksä anda‿mtõKhn; kibid olid ju põllalväga tülinasPJg; mis pahaks läind puu nõud on, siis `autakse ikke kibidegaJuu; kivi `ümber on rohi magusja końdi `ümber on liha magusJõeK; kiva sai aga kangi pial kaalutudJJn; kiva vedati, kohe vaea oliTrm; kes laps kiva `koŕjama, sess (sellest) `suama rikasKod; kis teise `piale kivi veeretab, selle `piale tuleptagasiKsi; me elame kivi peal (vähesega) Plt; põrmand olli kivedestPst; paiset vaeutedi kolme ja ütese kivige; enne lääp kivi küĺlest kiltärä, ku temä süä `pehmess lääpKrk; suure kivi `pańti maea nukke `alla ja `keskele kah niipaĺlu ku jakku; `miis mehega saab kokku, aga kivi ja kannu ei saanava kokku Ran; põĺl `kivve täisPuh; naene `istnu kivi pääl ja `laulnuNõo; kivestigun ompaĺlukivveKam; kui ilma `ääle läävä, om küĺm ollu, sis läävä kivi liḱess ja mustass Ote; meil omma˽kiviʔ ärʔ lahutu˽ja`veetüʔKan; lähämi pae `murdu kivve `kiskma; tuhkhaua man oĺl suuŕ kivi ahu i̬i̬n, kon pääl `maati; jaań `viskass üte kivi vette, `pi̬i̬tre `viskass tõsõ kivi ja jakap `viskass kolmadõ kivi, no om vesi külmHar; kivijüräjäʔ eläseʔ kivve päälRõu; `valgõkivi aida all = lehmä uttaŕVas; õnnõkõnõ maka‿i kunagi kivi kõrvalSeb.fig terav kerves lövab ikka kivi (kaebajal läheb halvasti) Emm; Kivi pää `pääle jäänud (väikesest kasvust) Hää; see mees teab, kus kibi allvähjad seisavad (nupuka kohta) Kei; vahest veke kivi lükkab `vankri `ümber (pisiasi võib paljugi muuta) KuuK; täll˽om kivi rinnun (kalgist inimesest) Ran; küllterräv kirvess kivi levväp (sõnast sünnib riid) Kam; nigu kivi sattõ `süäme päält `maaha (mure kadus) Plv; kivigavisatalähedal See põle siit kougel, kibiga visataHan; sinna ei õle enäm kui kivigä visatamuaKod; egä si̬i̬ kedägi ei ole, kõrd kivige visateKrk; paĺluke sedä maadom, kiviga visataRan; Ei olõ kavvõh, kiviga visataRäp; veerev ~ veerejakivikohast teise kolijast, rändajast `veerevkivi‿p saa mette sammelt `pεεle (pole kodu ega peret) Khk; Veereva kivi pεεle äi kasva sammelEmm; ega `veereja kivilpõle `ilmaski sammalt `seĺgesJuu; egä `viirväl kivil sammel ei kasvaRõn; `viirväl kivil vesi pääl, `saisval kivil sammeĺ päälPlvc. võrgukivi kived `külge javoib `vergu meresse `panna; `vergu all on kive`rihmad, selle `küljes on kivedJõe; rüsa tiivastel keivad ka kivid all, `pitlikud `valged kivid; vörgul ookivid all, kividoo `raskuseksKhk; võrgul oo käbad peal, kibid allAud; kibid viivad võrgu `põhjaVän; võrgudel on kivid, tehasse jo vabrikus rattad, siledad ja tasasedTrm; [võrgu] pulla ja kivi. esi teime kiviTrv; `väiksed kivid, kes võrgu `põhjatõmmassivaRan; kiviʔ inäbä tetäss pliidost, tu om `pehmep Se; kivis ~ kivesskivistatud (võrk) Olid `vergud kivess, `pandi viel `paadi naga `kinniKuu; kui `võrgud olivad kivis, siis lükkati paat `allaHljVrdkives2, kividsed. pl keris rihe ahju kivide peel saab kala küpseta; sauna ahju kivid lähvad vahel üsna punaseks; `viska vettkivide peleKhk; e. laste mängukivi `oite `suured `ümmärgused kived nie olid `härjäd siisKuu; `lutsu visetasse, kivi `juokseb Jõh; vähike `lestlik kivi aa ja sennega `lööda `lestaEmm; ööritas linguga kibaKse; `viskab kiviga `litsu `mööda vettTor; `lõikasid kepi otsa `lõhki, väike kibi vahele, läks mis `vingusNis; tidrukud mäŋ́ŋivad kivaJõeK; mängisime `iidlast, kividega mäŋŋitiKad; kive mäńgmä: viis kivi võetass, kivi võetass `pivve ja pillutass üless Pst; ümärgune kivi `olli kit́sNõo; kivi `viskas `lingu vett pitehSe 2. a.käsikivi jahu jahveti kividegaMuh; läbi kibide `laskma (vilja jahvatama) Mar; siis olid `seoksed`käega kibid, see `aeti `ümmer jaAud; meil olid kivid tegime ise `tanguLai; kivi jauha ai üte poolõgaSeb. (vesi)veski Pukkveskit kutsutakse tuulik ehk kivi – lεheme kivile jahu tegema Käi; vanass veid teräd kivi `piäle, es tee sõõla`leibä, es kruaviKod; kamajahu `tu̬u̬di kivilt kodoVõn; vanast kivi pääl tettivä jahuOte; läämi kivileSan; miis lät́s kivile rüki jahvatõmeKrl; `täämbä `naksi `aiksõst jo kivi mürisämmä; edemält `u̬u̬tsõgõ lät́s kivileHar; Kivi man `jahvatõdi jämme jahuRõu; kiviline om kivilPlv; kivi juusk (käib) Se || liivapugu kana kivi TMr 3. a.käsikivi, tuuliku või vesiveski jahvatav kivi `veski `pilli `oida kive ülevell ja pane `käimaVNg; `veski ülemisel kivel on `silmä auk; kive üles `tostamise käpp, kive [kõrguse] `tellimise kruuv Lüg; `keŋŋäst `lähtö `vilja kive `silmä ja säält tulevad jahud kive alt `välläVai; kivi tahab tagumist `saaja, kivi oo libeKhk; See vana jahvekivi pealmine kivi; Änamast olid [hollandi veskid] ikka kahede kividega. Öhed olid lihtjahu kivid ning teised piili (püüli) kividPöi; jahudi käsikivi pεεl, kaks suurd ümargust kivi, siiss auk `keskelKäi; kivi `säädma (paigaldama); `tehtud (raudkivist väljaraiutud) kivigaei saa `märga `viĺla jahvatada; kivi ei ole ia, annab `liiva ära. valatud kivide juures tuleb seda etteVar; `veśki jahvatab öhö kibiga; kui kibid kuluvad ärä, siis pidi valatama `peäleJuu; Ikke teine puar [veski] kiva oli jonstavi kivid - - neid kiva on tehtud Siberis; Kivi on nüri, enam ei lõika, tahab teravast `raiuTrm; läbi kivi `laskma (jahvatama) Kod; kate paari kivedega `veśke; ku ei ole `ästi maha rihit, siss kivil tõine vi̬i̬r `lõikap tuld ja tõiselt pu̬u̬lt tuleve `terve teräKrk; kivid olliva püśtvõlli kõrval- - tõnõ tõõsõl pu̬u̬l püśt`võlli; piḱägä `raotass kivile sooned `siśse; tõene kivi `olli all ja tõene `olli pääl ja mulgu olliva kivedel sehenRan; `roste `võetu terä - - `viidi kivi vahele `veśkimanuKam; kiviʔ is olõʔ paksuʔ kolʔ vai neli `tolli olliʔ paksu tõnõ tõnõHar; kivi `teĺmise ratass (kõrguse timmimiseks) Harb.figKaks kõva kivi ei tie iad jahu, kaks `kanget inimist ei`anna üksühäle `alleLüg; Kaks kõbakibi ei tee iad jahuHan; tõene aab õma joni, tõene pidäb ike `alla `anma, kaks kõvakivi ei ti̬i̬ üvä jahuKod; kaits kõva kivi ei ti̬i̬ ääd jahuNõo; kat́s kõvva kivviom ku̬u̬n, sõss ei saaʔ hääd jahuRäp 4.a. tehiskivi, peam tellis `tuored kivid tulid `pressistKuu; `vaalakast kivest ei saa `muutku`müüriLüg; `antlaager annap kivisit kädeKäi; seinad olid kividest jakatus oli paantestJõeK; `metstes on `rohkem sinine sau, kellest kiva`tehtiSim; hu̬u̬nõ ehitämise kiviʔKan; kivi `pańti `paika (seinas) Seb. vääriskivi (sõrmuse, preesi vms silm) plokkiga `sõrmus, plokki sies on siis kiviLüg; kivega `sõrmusJõh; koĺluga sörmus, kivi pεεl; möned olid kividega preesised Jäm; mere `elme kivi (merevaik) Khk; kividega sõlg `pandi `rindaMuh; sölused ollet kuue kiviga ja nelja kivigaPhl; rellid olid nist ümmärgust kibist, mis ei läind `katkiVig; sõrmuse silmad on roosa kibidest ja rohelistestHag; sõrmusõ päie siseh omma `kalli kiviʔSe 5. a. luuvilja seeme kirsil on kivi sihes; linnumarjad, pisist kivid jahJäm; kreegil ja loomil o kibidVig; visnapu verevä marja, kivi sehenNõo; kiŕsi kivi siseh om mõŕkjass teräRäpb. tammetõru – Lei 6. kivitõbi inimest käivad `leikosel, kivid on `sisse kasondKäi; kivistab sies, mõni `ütleb et `piavad akkama kivid sies `kasvamaKad 7. seebikivi (naatriumhüdroksüüd) viis `naela `pandi `rasva ja ükskivi `pandiVNg; ega viie naala [rasva] `kohta üks naal kivi ja kolm `toopi vettEmm; kibi sööb selle rasvad kat́tiJuu; nüid o kivigä si̬i̬p, valus kui `silmä lähäb. kivi põletab rasva ja nõnna `samma kua inimeseKod; sii kivi oli ia, sis kohe seep läks `seĺkimaPil; kivi `lõikass ärä ruttu, kait́s `tunni `aiga ja om si̬i̬ṕ `valmissKrk 8. pliiatsisüda, grafiit liiatsi kivi, mustKhk; liiartsi kiviPha; kui plehveteri kivi läheb nürist, kulub äe, ei ulluga siis enamb kirjuta kedagiKad
kivi- 1. kivist [võid] `tehti ka kivi`kausi sies, ku vähä `piima saiVNg; siin puol ei õle `kellelgikivi põranda Lüg; Kivi`riistu `tuodi vahest `pulma `kingistIisR; siis oli sinissi, `valgid kivi `elmidJäm; va külm kivi parandKhk; `Möisas oli kivi katusi; Kivi maja on ikka külm ja `niiske, pole ta puu maja vastane `öhti; Va külmad kivi müürid, rotid äe ajand, mis `sooja see peab; Rehetoal oli änamasti kiviparand, paekivist; Sii on änamuses kivirihaltsedPöi; ni sańt o kivi põrandad pesta; vanal aal `taldrikumi ei oln, kivi `riista es ole `ühtegidMuh; Kivikatus on isa eaks ja puja pölveksEmm; Peedid on kivi`kaussisRei; kibi müir oo lubjaga ehk muiduMar; `pulmas `pandi suured kivikausid liha täisHan; kibimaea oo kõba, see ei lagune ää; `meitel sii oo kibilaut ja kibirehe Muh; suurte uõnõtõ vahel kivi müürüd ondKhn; kibi `müiri krohvitakseNis; kivi nõud ehk, need said mud́u tulise veega `pestudRap; reie tubadel ole ikka kivi põrandadJõeK; Nüid näib akatama neidkivikatuseid kua `püśtisi tegema `rohkemKuuK; kivimaea sie on ikke vilu, kivi `õhku ikkeKad; kivi ahervartel kasvab pujusidSim; kivielmed õlid vahakad, mitu rida õli kaalan; setuklased tõid kivi`kaussa; kos sa kivi mü̬ü̬ri `sisse lähäd `vaŕju; kivipõrand on, kos `rohkem käädässe, nigu `kõrtsidelKod; klaas`pärlid on nüid, meie ajal olid kivi `ermedLai; lubjaga tehässe kivi`müiriKJn; `ümmer maja tetti paksem kivimüir, `muldridPst; mõtsamaasiku kiviaherikude `vi̬i̬ri ja kun neid kasvabHls; miul olli kõllatsit kivi `eĺmi kolm `kõrda; suur kivi rihe olli, sääl olli kuuś `lauguKrk; Rannu `keŕkul om kivi katuss; kivimüir `olli siin katõl `ärbälilRan; kivimaja om `tervusele albNõo; meil olliva ikka kivikausiVõn; ku tasandadass kivipõrmandut, sõ̭s pandass sõmmõr`liiva `sisseKan; mõisa `hu̬u̬nõil olliʔ kivikatusõʔ, kõrdsel ja riihil; no ommaʔ kõik kivimajaʔHar 2.kivine, kive täis `neskene kivi krõbestik, kohe kruusi mua koheVMr; niisukene kivi krõbestik, kuiv, ei kasva midagiKad; Tammikus on `kõrged mäe seĺjakud, sial on kivi krõbestikudSim; kivi`kruusa alate vedäväd ti̬i̬ `piäle Kod; mede maea om peris kivi kuristikku tettKrk Vrdkive-