kiusak(as)kiusa|kasJämLKSan, `kiusa|kasHlj, `kiusa|gasKuu, g -ka; kiusa|gas g -gaKhk; kiusa|k g -kuSaaMVõnVId(g -guRõu), g -kaKrkPuh 1.a kiuslik, jonnakas `kiusakas lapsHlj; üks irm kiusagasinimeneKhk; kiusakale lapsele tuleb `vitsaandaTõs; sääl talus on kiusak peremees, `kiusab oma `naabridSaa; kiusakate sõnadegaJuu; laps on ka kiusakas, aeab vaest (vahel) oma `jońniLai; ta om `seande kiusak, et ta midägi ääd ei soovi tõseleTrv; üit́s kiusak inimene, temä ei saa kellegige läbiHel; kiusaka latseSan; Igävene kiusak inemise rõibõʔRõu || see rätik on mul kole kiusakas (ei seisa peas) JJnVrdkiusaja 2.skiuslik inimene kes sellest kiusakast aru suabJuu; eks ta ikkesaand ühe kiusaka küllMMg; mis sa säändside kiusakidega ti̬i̬tPlv Vrdkiuslane