[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kitsas kitsa|s eP(ketsas g `ketsa Kär Pöi LäLo Vig, kjõtsas g `kjõtsa Khn), -ss eL(kitsaśs ~ kit́sass Ran Räp), `kitsas R, g `kitsa
1. kitsas, ahas; pingul ümber (riietest) `kohto `uksed on `laiad `sisse `mennä, `kitsad `vällä `tulla Lüg; `kitsa `suuga `varrukas Jõh; `luotsi juhata `laiva `kitsost `kohtist läbi Vai; saabas kurgu pεεlt kitsas, ei liha `jalga Jäm; nii kitsas värava, lammudab eina koorma εε; köök akkab `kitsaks `jääma Khk; vähike kitsas tee Kär; Sii nii kitsas, istu vähe sõnnapole Pöi; ma‿p taha neid `kitsud `riidid mette Muh; kitsas pöld Rei; ketsas `kamber Rid; kitsas riie oiab `seĺgas `tölli Var; `Kjõtsad `suapad tegäd varvastõlõ valu Khn; kitsas peenik lõng `tõmmab kokku Ris; paat́ on pikem ja `kitsam kui lootsik Nis; Jäkid `tehti `kanged `kitsad Amb; kuhi on alt kitsas, siis lääb laiemaks Sim; puuteĺje `vankrid õlid edemält `kitsad nagu rõńnid Kod; kitsas kaelus Lai; teil on kitsas `istuda Plt; `piiker on alt `kitsäm KJn; taari tõrike om üteline, pält `kitsep Hls; niidäb `kitsa kaari kui renni, ei mõesta `niitä ei Ran; `õiget ti̬i̬d es ole, kitsass rada `olli; sagar `olli `kitsamb kui põõn Nõo; katekeiste kitsass magada Ote; palitu om kitsass Krl; alt `kitsabaʔ (anumad) Rõu || kõhn, lahja Nägü `kitsas `nindagu `kitse kiel Kuu; Nägu `kitsas kui `kitse jälg IisR; Pale nii pisikseks ja `kitsaks jäänd kut kitse sõrg Pöi; kui kõhn kitsas nägu, `ööldi et nägu nagu kitse jäĺg Lai Vrd kitseljäs, kitsev(e), kitslane1, kitsline
2. raske a.  vilets, vaene eläb kireldi vireldi, sie on üks `kitsas elo, ei õle inimisel süä ei jua Lüg; `Linnas läks elu `kitsast IisR; kitsas aeg, äi saa raha `kuskilt Ans; õlle tegu oo `kitsa poolt (viletsa võitu) Muh; Tööd tihatse ooletult, elu lähäb `kitsas Han; eks söömaga old kitsas küll Amb; kui inimesel ühest ja teisest asjast on `puudus, siis on `kitsad aad Koe; see on kitsas `aasta läbi elada; mul on neid `kitsaid `aegasid küllalt old Lai; ollu ka kitsass aig ja vilets Ran; nüid om karjatamine kitsass `väegä Nõo; raha `saamine oĺl `väega kitsass Rõu; kitsas käes (~ peos, kotis) puudus, kitsikus `Siemega oli kevade `kitsas käes; Jäin `laada `õhta `massä·lnikutte kätte, mis säl enamb, `kitsas käes igate pidi IisR; vili `otsas, üsna kitsas kää, p‿tεε kust seda `leiba saab Khk; täl oo ketsas käe Mar; kui suurem kitsas käe oo, siis `naabrid tulad jälle `meitele abisse Mih; tal on päris kitsas kää, põle midagi `aśja enäm Juu; inimesel on kitsas käe Koe; mul on kitsas kääs Trm; nüid om tal kitsass kotin; temäl om nõnda kitsass kähen Krk; ti̬i̬ toda tü̬ü̬d ja rubi kõigest väest, iki om kitsass käen Ran; kui mul vana `järge i̬i̬n ei oless, sis oless kitsass käen; kõigil kitsass peon, ega tõesele ei täi kõtutäit `anda Nõo; Lainas mullõ rahha, ku mul kitsas käeh oĺl Vas || ma ole elu `aegas kitsast teerada köin; `taeva tee oo kitsas Tor b. fig töörohke nii kitsas pääv, nii kiire et ei tia, kuhu oleks `jooksnud Lai; kitsass aig (kiirus peal) Puh; aig um mul `väega kitsass Plv
3. kitsi, ihne niä sääntse˽`kitsaʔ oĺliʔ, es ńä˽panõ lat́silõ `rõivit `säĺgä es midägiʔ. `kitsa jah, es ńä˽sü̬ü̬ es midägiʔ; ma˽tiiä tedä, tu̬u̬ um `väega˽kitsass, ei˽tuu sõŕmist näeʔ Rõu; Oĺoksal om ka `veega (väga) kitsaśs ja sitanõ naanõ, ei timä käest ka naĺalt lagonõ midage `võ̭õ̭rallõ Se; kitsa käega kitsi tõ̭ńõ om `kitsa `käega, innembi lask hukka minnäʔ, a tõsõlõ ei annaʔ Urv
Vrd kitsik, kitslik