kiskuma1`kisku|maR(-maie Lüg; `kisko- Vai) eP (`kisko-EmmKäiLihKulRis; `kesku- KseJuu, `kesko-ReiLäPõ) TMr; `kisk|maVigHan(`kisma) spor Pä(`kisma; `kjõsmaKhn), Kod(-mä) MMgKJneL(-ś-Rõu; -meHlsKrkSan, -mä Lut, -mõKrl); kisumaVarHääSaa; (ma) kisu(n) üld (kiso-VaisporHi, LäPõ, kjõ-Khn, kisoPlvSe, kissuRõu); (ta) kissobKulRap; da-inf kistaKhkHanPäKrk 1.tõmbama a. tirima, sikutama tuo `taŋŋed, miä akkan `naulu `kiskuma`välläVai; tuul kisub puudjuurile ülesJäm; sulu ehmestel `kistasse raad küljest ee ning pannasse padja`sisseKhk; Siis pidi söuke maknee·tiline jöud`kiskuma seda keppi maad ligi (veesoone kohal); kisu puri `sisse (pinguta sooti) Mus; poiss kisub `vardad suka sihest `väljaVll; kesome ikka ja `voatame, üljes `mõrdasRid; `ambud `kestasse suust ääMar; `raktor `kiskus kõik `väĺla mes kibi `liikuda `andisPJg; tuule keeretis - - kisub eina tükkisi ülesse, `kõrgeleSim; `tihke arjaga `kiśti [linal] `kuprad otsast äraTrm; mehed `kiskid `noota; ket́t kisk lehmäl kõri `kińni; minä kiśkin süded pada `allaKod; eläjä röögiv`kangest laudan, tahave `valla `kiskuHls; peenike ja kõhn, nigu läbi `laudu `kistu; mõladega mugu kisut iki `vasta tuuld Ran; kisut toda `võrku ikki valistePuh; kissime õhvakõsõ turb avvast `väĺlä; vesi `kiirleb ja kisup inimese `sisse; ligeda palaja piatkätega kõik iluste `sirgess `kiskmaNõo; enne `oĺliva `valtaga kajo, pangiga kissime [vett] Kam; aho suu i̬i̬n [om] sääne havvakõnõ, kohe tuhk ja hüdse `kistassKan; tuhk`hauda `kiśti hüdseʔ ja tuhk `sisse; `ku̬u̬rma om vaĺmiss, vaia pu̬u̬ḿ pääle pandaʔ ja˽`kińni˽`kiskuʔ; kuiss ta pini hanna nii `persede kiskHar; rehe `kaartõ veere alt kisi napu `vihkõRõu; seo ilma `aigu omroobiʔ `minkaga hüt́si kistassPlv; Oĺli kõva [vägi]`pulka `kiskmaVas; sõrme `kiskmine, sõrmõga kistass, `joudukaiass; vägi`pulka kisuti; katusõst kistass `oĺgi; hammast kistass `vällä, `tohtri õ̭ks kisiʔSe; um hüä tüühopõn, kisk `atra `hüäste; sääne vastamäke taha‿i mindäʔ, suurt `kuurmat taha‿i `kisku, a `kõhtu um Lut || eraldama; (nimestikust) kustutama, tühistama Luke mehe kissivä `endä `valla, es tahava kroonu vallaga üten ollaNõo; kiśkopõtaja man maha pääkoolistHar; tä üteĺ ärʔ, kiśk umma sõ̭nna tagasiSe || kellegi poole hoidma sulane kisub pereme `puole; `päivädkisuvad sulase `puole (lühenevad) Lüg; päiv kisk oŕa poolõ (lüheneb), päiv kisk perremehe poolõ (pikeneb) Vas; pinigi kisk peremehe poolõSe || kaaluma, (välja) kangutama Kivisi on sealt [põllust] `välja `kistudkäristud küllPöi; `kanda sai `kistud, talupoead põletasid nεidTõs; ma siihn kivve kisu ja `kandõ kanguda Har; üles kiskumameelde tuletama; esile tõstma kas tahetasse akata veel vana`ennemuististorja`põlve üles `kiskumaRid; mis sa sest vanast aśsast änam akkad`uurima ja `kiskuma teist ülesseHag; tä kiśk sjo aśa üless muido sedä es`olnu meilSeb.(riietumisest) `kiskusid ennast `riidestεε, vesi veel `sauna toomataKhk; Läks nii palavaks, ma `kiskusi omalmuist vattisi seljast ääPöi; `keskus eese alastiMar; ma pane vahel lośsid`otsa ja vahel kisu äraAud; südä oli täis, `kiskus enese `riidest `lahtiJuu; minä kiśkin jaki seĺjäss äräKod; kisu jala `vallaKrk; naese `kisknava mehel pöksi mahaNõo; kiso minno `rõ̭ivist vallalõSe; kisuʔ `rõivaʔ `säĺgäLutc. (tuule, õhu liikumisest) lõõtsuma, (läbi) tõmbama, puhuma `tõmmaka sie uks vahe päält `kinni, siis tuul ei kisu läbiLüg; tuult kisub `aknast `sisseTõs; Uks `oĺlimadalam, tema ei `võtnu nõnda [suitsu] `väĺlä, `repneauk `kiskus`rohkemHää; kui uks `lahti on, kisub tua külmaksKad; pliita kisubKod; hinge kiskumahingeldama Ise `ähkis ja `puhkis, `kiskus `ingeLüg; kisub ~ veab`inge, sureb varsi ääVän; `hõngu kisut nigu `siidi; taa ei joua umma `hińge `kisku õiʔHar || pumpama [tuukritele] `kistatse `luhti ala, muidu lämmatavad ääMusd. (suitsetamisest) mes sa sest piiboss `üste`puhkukisod ja ju̬u̬dKod; mis sa kisud sest piibust, `ühte `puhku piip suusKJn; kisk õ̭nnõ taad juńnaRõu 2. (seoses mitmete maatöödega) a.(juurtega) maast üles tõmbama; kitkuma, katkuma `sirbi nogaga kisuti`erniVNg; lina kisoda ja `riividä `kuprud `välläVai; odra nii lühine, saab juuril ära `kistudJäm; leigeste `rohtusidtuleb `kiskuda, uppuvad juba üsna eeKhk; nögest on ulludloomad, ma kisu neid `palja `kääga lehemdeleRei; `suĺga akatassekana pealt ää `keskumaMar; paar nädälad, siss akatasse linu `kiskma ja `kammaVig; Naesõd akkasidmadaru `kjõsmaKhn; `kiskus põllu seest ohakid Rap; tümikad tahvad ää `kiskudaJür; linad on nüid juba `vaĺmis `klaasind, nüid süńnib `kiskudaAmb; karjane - - `kiskus `kuuskede altkuuse juurikaidKoe; käis lina `kiśkjid `õt́smanKod; mina kisun ua `puhtast Pal; kivi sammalt es kästä kistaKrk; kisu `käega maa seest noidkanarige Rõn; kanõpit ei kisuta innõ ku `tolmumma nakassRõub. (kinnisest vaost) kartuleid võtma `tuhli `kiskumise `aeksed ilmad olidvihmasedAns; `tuhli varred `lähtevad mustaks, siis taarist `tuhlid ää kistaKhk; Ema läks pöllalt `tuhlid `kiskumaPha; Olet tei juba`tuhle `kiskond kaKäi; `möisas käisid `kardolid `keskomas ja maha panemasRei; lähme `tihli `kismaTõs; kardulid kistaseTor; mine kisu üit́s korvi täis kardultKrk; ei olõʔ `kiskmin ubiniit Leic. (koormast, hunnikust) maha tõmbama sõńnikud `kiśti väĺlal kabliga mahaSim; konguga `kistass sitta mahaPuh; `u̬u̬pis vanast `olli `puune konk, kellega sittamaha kisutiNõo; kiśsime laadast sitta `väĺlaVõn; ma ni kõvastõ kisi, ku sita hankki lät́s `kat́skiSed. niint, tohtu rebima; peergu lõhestama kasest kisuda `pierguVNg; `kiskusin `tohto, akkan `virsu tegemäLüg; akka tänä `pärre `kiskuma; `lähmo`kosko `kiskomaVai; männi puust `kistesse korvi`piirgusidKhk; kisu ~ lööpaar `peergu lõmmu küllestMär; viisa suge`kistud lõhmusestPär; sis `tehti kiiniga `särmed ja `noaga `kisti piiruksRap; tõin tänagi metsastsarabu keppisid, tahaks `pindu `kiskudaAmb; niin`meister oli sie kellega `pilpaid `kiśtiVMr; niinepust saab `niini `kiskudaIis; `metsä `käidi `kõśki `kiskman; `kisksidkase `tostaKod; kisutasse `niini, enne vanasti `tehti neist `köisiKsi; karjatse ja tüdruku`kissive pirruHls; pajost kistass `niidsiNõo; ma sai mõtsast üte `kistu koseOte; poisiʔ `kiskõʔ `pirdõKrl; niidse omma˽`kistu ja `katsamähidü Har; mähä `aigu `kisti noid `kośkiPlv; pirru`kistava väit́s sääne, sarvõst oĺl vaŕz pantLute. (lehma lüpsmisest) maksa teda (lehma) mette `kiskudagi, `kinni jätta paremMär; üit́s muna koore täüs tule vi̬i̬l [piima], ei massa kista änäp Krk; sikkõʔ nisaʔummaʔ, nii kisoʔ ku sõrmõ koolõssõ ärʔ Rõu 3.mingisse asendisse tõmbama vanus kisub `küüra juo ja kõvera; kramp kisub kokko`üöse, `kiskus kääd ja jalad kokkoLüg; [haigutamine] Kisub kõri `laialiJõh; muutku äga akab mokka `kulpi `kiskuma (nutt kipub peale) Ans; `päike kisub lavad köveraksKhk; koer kisub keraseMuh; uss kisub kägarasseRei; kesob üsna eese kokkuMar; ole ilusti `sirge, ära `kõõsi kisuHää; kaśs tige, kisub `küiru; krambid `jalge sees, kisub jala `kangeks Juu; uśs kisub ennast `kierduIis; Naha kiskund `kiprassePil; raḿp kisub jalakokkuHls; siil kisk `kerrä; ärä kista mokke `vingu; keśu kiśk kaala `rõnksi (odra pea vajub longu) Krk; `Perse tuhara kisup `kangess `istmisega Nõo; om `endä `kühmä kisnuKam; Nii hirmus külm oĺl vällän, et `õkva˽käe˽kiśk `hankuUrv; huśs kisk `kerräSe 4.(kaardu, kõverasse, kinni jne)tõmbuma lüli `kuuse puu kisub `luoka Lüg; `sõrmed on kõvera `kiskund Jõh; see oonii keerd puu, kasund nii, kisub `keerdu; silmad akkasid `kinni `kiskuma, une rammastus tuli kohe `peale Mär; `saapa nenad `kisvadületsi Tõs; laud oo `kummi `kiskun Aud; vörk kisub tiidakuRis; lauad kõmmeldavad jakisuvad `koardu; kuue õlmad kisuvad ülesspidiJuu; kippus nagu `kööksu`kiskuma, kõberasse, `küiru Tür; `taimedel elukad sies, siis lehed kisuvadkämarasseVMr; [ta on] paĺlu tüöd teind, [keha] akkab juba `vimma `kiskumaSim; `aĺlad terad kisuvad `kirtsu, `erne jaua teradTrm; kase tost kisob kruppi ja `pullo ku lähäb kuumass Kod; jalg kisub `krampi `öösseLai; kübärä veere kisuva kõveraseTrv; lülipuu kisub üles pooleHls; laud o [kuivades]`vändä `kiskun; paper kisk `kärsä tagasiku rullin om ollu; lõng om ülearu ki̬i̬rttett, kisk `säŕgäKrk; [linal] ligeda veere kisuva`köprä; nüid om täl ka nägu`krömpsu kisnuNõo; kuusõ kosõdõkatusõʔ `kiskva `kupriKrl; külmägä kisk `kühkoRäp; `kiskuss `kühmä, lätt vanastSe; kokku kiskuma 1. (mõõtmetelt) vähenema (kuivades, vananedes jne) `vergo`silmad `kiskovad kogoVai; Saabas ookuivades nönda kogu kiskund; Meite poodis akab keik värk nenda kogukiskumaKaa; sõĺg surub `kanga laiale, mud́u`velne kangas kisub kokuVig; riie on pesuskokku `kiskunRis; kisub kokku vanudusestJMd; nahk kisub kokkuTrm; rõõvass kiśk kokkuTrv; emäl olli suu kõik vanavusest kokku `kistuRõn; villanõ rõivasskisk vanutõn kokkuKrl; ta vanahuss om su `väega kokko`kisknuʔVas 2. krampuma rambi käive `pääle - - jala või käe soone kistass kokkuKrk; nigu soone oless kokku kisnuvaPuh; puŕk kiśk mul sedävisi kõtu kõiḱ kokkuNõo; jalg kisk ~ kistass kokkuHar; siss kui jo krambi lööse, nakass `suuni kokko `kiskmaSe 5. (mingis suunas) muutuma a.tuul akabkülma `poole `kiskumaKhk; Kui tuul vastale (vastupäeva) kisub, akab sadamaKaa; ilmad nenda tuisuseks `kiskundVll; nää kisub `sõõna, akkab `vihma tulemaMär; Taevas na aĺl puhas, kisub vihmaleHan; akkab `kiskuma sügise `poolePär; joba videvikuss akab`kiskma Kod; puud on ärmatand, kisuvad `valgest; odrad akkavad `ruugest `kiskumaLai; päe kisub ~ veab`õhtuleHls; ilm kisup `vingu ja `pilve, ei tää ka sadame tule; si̬i̬ (inimene) kiskküll saa manu (ligi 100-aastaseks) Krk; tuule om jälle `õhtu poole `kiskunHel; kisub ämäräss; ait tetti `kõrgõdõ - -et tuul alt läbi käib, ei kisu `rõskõss Ran; tuult kisk (tuul tõuseb) Se || tikkuma, kippuma Elu kisub vägisi `kiiva `kiskuma Kaa; Õdagu pää kiskvalutama Nõo || küll oo `kiskun näost `alla, kõhnass, kuivass Tõs; näost om ar˽`kiskunu ~ `tõmbunuSe || tuli ändsääl kisk (liikus) `taeva päälKrkb.(olukorra) muutust põhjustama tuul kisub vihma ülese, kisub vihma pilved ülese Kaa; sulg kisub nenävesitses Tõs; küĺm kisub silmad vesiseksKei; vesi kisub puu `tihkeksJuu; sie tuul, sie kisub `vihmaKuuK; Aga koe jäeb kõrvuti, siis kisub `riide puha `kortsuAmb; sibul kisub siĺmadvesisest Trm; külm kisub näo kibedaksPlt; päävä käen ja külm, tä kisk ka [riide] `valgõssHar; noho kisk nõna`lahḱiSec. kõrvale kalduma, viltu minema `vanker kisub tielt `korvale, `toine johivits on `kangel, `toine `lotval VNg; sahk kisub väga maa `sisseMär; regi kisub `kiivaNis; `vanker kisub tee `kõrvaJuu; kui `ärgiga `künti, siss pidi ärjä ike olema, muedu oless tõene äŕg tõesele poole kisnuNõo; vanger juhip, kisub kõveride, tõsele poole `rohkempKam; no küll om`jõ̭õ̭rdlikanõ ti̬i̬, `õkva väǵüsi kisk ri̬i̬ ti̬i̬ päält ärʔUrv; no koe sa (kuhu sa) kistat, ku sa `riśtilähät, ei lähä ilusadõ (lõnga ketramisel) Har 6.ligi tõmbama; huvi äratama; sütitama, kaasa haarama siin on`praegastki midagi, `järve `ääres, mis `senna `piksed kisub, `aina lüöb`sennaJõe; tama `kisko minu ka `nauramaVai; mustad `riided `seĺgas, kesovad nii palavikku (kuumust) ligi Juu; nemad (puud) kisuvad `pikse ligiKos; nigu `kiśti ära tulema; sie tüdruk `äśti kisub ligiVJg; tohoo·h, vanu igi vi̬i̬lkistasse mehele, ise jo viie`kümne `uassaneKod; `endaga kurja poole `kaasa `kiskumaPal; ku `kange kuum päiv, sis `õkva kisup su uneleNõo; tiä oĺl `väege ää`tańdsja, tedä kõ̭iḱ `kiśki `tańdsmaKrl; ka kurivaim jo kisk kõrdsi poolõ; [jalad] `kiskva ~ lääväʔjo kerigu poolõ Se; minnu nii kiskmindäʔ, `kiskmese kisk är mindäʔLut || viipama, kutsuma `käegä kisk minuda, et tule `seieKod; kisu tõõnõ kõrvalõ, midä tahat kõ̭nõldaʔSe 7. (teesklemisest, tehtud olekust) Eks ta mattussel`katsund küll nuttu `kiskudaIisR; `kissid `kangeste naerdaTõs; mõni on nihuke eläv, `paĺlast kisub aga `naeruJuu; sul põle äda kedagi, näe kisud `ainult `nutmaKoe; seda ivakest`laulu `kiskus kõigest jõust (kukest); akkas nuttu`kiskumaLai 8. kurnama, vaevama; nõrgestama egä ma rahulikkult ei saandmagada, köhä ikke `kiskus; `kange köhä akkab `kiskumaieLüg; laps on [imedes] ema nenda ära`kiskundRei; krambid kisuvad, jalad valutavad ainaKuuK; lehmal käind `tallaja seelas, küll `kiskund ja`kiskund iga `üösse nat lehm lõppend jo ääJMd; mua igävess ärä kistod (kurnatud), mitu `uassad ei õle sõnnikud suanud ei rammutataKod; ta lask [last imetades] ennast igävest är kista ku luu kärbüss; poja om vana emmise är `kiskun, ku luu ja nahkKrk; lehmä˽kääväsu̬u̬ `pääle, venitäse ja `kiskva `endä äräʔ, jäävä `aigest sääl pori seen`käümise perästVõn 9.välja imema, tõmbama, imama kuppu `sarved, `neigä kuppitasse, kisuvad paha vere `välläLüg; pane kollast `seepi `paise `pεεle, see kisub mäda `väljaKhk; vase kiht peab seda `aigost `välja `keskomaKäi; `plaaster kesob mäda `vällaMar; salakoi - - apu leivä tainast ja `kisvaid `asju `pandi `piäleVar; apu kapsas, tema on `kange `kõike `väĺla`kiskumaJuu; teeleht kisub viha vääĺaAmb; ku jalal`paistus on, siis sinine savi `kiskma äräKod; kupp kisub alape vere`välläHls; nu `väikse kaani kisuva kah verdKam; `plaastrekisk `haigust vai tõpõPlv; kihulanõ - - om `kiskno verd täüśSe || (pleegitamisest) pääv kisob`väĺja kõik `riided, võtab tõesele karvale, kisk `vaĺkjassKod 10.enda kätte haarama, ahnitsema; nöörima aagerdab kie `püiab kõik oma kasust `kiskudaLüg; kormitaja inimene, kõik aśjad ta oma `poole kisubAud; igä üks kisub ikke enese `poole, köened ikke oma`pooleJuu; saksad kiśkid `reńti inimesse käess, akasid talu`poegi õege`nü̬ü̬rmäKod; ta kisuks kõik oma kätte, teine ei tohi ivagi `saadaPlt; muut ta ei ti̬i̬ ku `ti̬i̬ntride käest kisk `palka äräKrk; kiśk ja ahnits`endäle sedä varandust kokku, mes tä sest saiRan; tää kisk vaest inemistPlv; mis sa inemiist nii˽paĺlo kisotSe || vähendama Peremehel oo `söuke sant viga külges, et akkab pärast palka alla kiskumaKaa; ma kisu ennembi maha ku manu panõHar 11. katki tegema a.hammaste või küüntega rebima; hammustama kull `kiskus kana purust. kull on `kiskund mittu kanaLüg; kugodkui `taplod, siis `kannuksiga `kiskod `toine toist verisestVai; äisa obu, vihane, kuri ka, ligi lähed, tahab kista; süva rohu `sisse‿p tohi `minna, uśs kisubKhk; ta on teise suud-silmad keik laiali `kiskundRei; oli loomtakka `kistud, va liba teind sedaKul; koer oo `kange `loomi `kisma, tahab `loomi `kiskudaTõs; ullu koera `kistud ma põle koa näind; sai koera kääst `kiskudaJuu; ku [rase naine] undi kistod liha `sü̬ü̬vä, `suavatige lapsKod; kas si̬ koer kisubSJn; uńt kisk `lambitKrk || narrima, nokkima mis tädä kisutasse, midä tämäst `nindapali `pilkata ja nokkitaLüg; mis sa kisud seda ehk teed mahaMuh; Ta na koer kiskumasKäi; mis te tast kisute, mis te tast tahteJuub. puruks rebima `Kiskus kirja mu `silmade ees tükkideksJäm; `kistasse kõik `lõhkiPlt; lõõg puruss kistTrv || figMitte ei `jõuva, kisu vai tükkidest (tööd rabades) IisR; kisu vai küüned piält äräKod; ka ma ennäst pia `lõhki `kiskmeKrk || figtaga rääkima üks `kisku minu viel, ei tea, ken minu `kiskuKuu; nüid kisub üits miu, `tõmbap kõkst ja kõkst (luksud käivad) Nõoc.lõhkuma, lammutama karu kisub `linnu puu purustLüg; Einamaa ajad puhas eest ää `kistudPöi; tuul kisub katustRei; aud oli `lahti kissutud ja `surnu `paĺlaks `tehtudRap; taaŕ taht ärä kista (~ `lõhku) ja uut jälle tetä. `kisti ärä, `mõsti ärä puu, õle visati ärä, taari tõrik `mõsti äräKrk; kui sautarri `naati maaha `kiskma, `naati `härbańne tegemaVasc. sisse murdma, röövima aida `kiskje, aida luku `lõhkje. sääl olli ait ärä kist Krk; aida kisiʔ ärʔ; naisõl kiśk arʔ kirstuSe; (mesi)lindu, mesipuud kiskumamesilasperet hävitades mett võtma `lindu oss vaja kista ollu, mett võtta; ma taass`täempe mesi`lindu är kista; ka te `ende mesipuu ärä kisside, ka te saideka mettKrk 12. riideid kandma, kulutama kisu ennemdi vanad`riided ära, siis akka `uusi `saamaJäm; kes kisub veel `valged villastsukkaKär; oli küll pühabe aga vanal olid `kiskumise `riided `selgasPöi; kül ta (kasukas) mu poolest jääb ika `kiskumataMuh; Sene `tööga kisub väga `palju `riidid εεEmm; pool`kistud riieRei; paĺlu sinaseda sukka või kennast siis kisudRid; See palitu oo ühna `kistud, ei `aitaänam `seĺga `pannaHan || kaheksakümmend viis ole täis, kuies on kää kiskuda (eluaastatest) Pha || On üks va pool `kistud naine (mehega koos elanud) Pöi 13. a. riidlema, tülitsema; kaklema kukked on `kiskundVNg; Kas `jälle`kiskusid `teiste `poistegaIisR; Omad koerad kisuvad, omad koeradlepivad Jäm; Sönutlesid niikaua kut `pistsid käsitsi kiskumaPha; poisid läksid `kiskomaEmm; Kui koer on arg äga ta undiga siis`kiśma lähäHan; nüid üks surma sõnum tuleb, et `kaarnad kisuvad jalähväd `kiskudes Var; `Piiride pärast küll kisutud ja kohut `käidudTõs; naised läksid liha pärast kisumaSaa; olime karup̀idi koos ja `keskusimenõnna etJuu; ta ise oli kua `kange `kiskumaVJg; meie päris `kiskund eiolePil; kuke `kakleve, kisuve nii et veritseKrk; poisiʔ lät́siʔ `kiskmatõõnõ tõõsõgaʔ Seb. tüli norima; kiusu ajama Ma kisun suurt südänt, `kiusu peräst kisendäsin (peale karistamist); neil on üks riid alati, riid ja tüli `kiskumine; `Ühte `puhku kisub `ammast ja kiristäbLüg; `Kiskus viha, et `tõineõles akkand `vastaJõh; Juuljus kisub ammu juba Mihkli pεεle vihaKaa; Purjus peaga akatakse äga peale pinda kiskumaPöi; ta kisub tüliRei; iga tühä asja `peale akkab `riidu `keskmaMar; akab kõhe `kiuso `kiskma; kisub ammassKod; niikaua kisuvad viha `vaenukui ükskord minnassegi kokkuLai; mitu `päivä joba vimman, kisub `vimmaRan; Kiśk˽mu pääle süändRõu; Sul halv muud, nakkat jälʔ kissakiskmaVas 14.a. puutuma, kätte võtma Är `kiskug isa `aśjuJäm; mis sa kisud töö `riistuKhk; ää `kiskug teise mäŋŋi `asjuPöi; mis sa `lampi kisud Emm; ära mette kisu `kõiki `aśjuMär; Anna `kaikaga künde piäle, kui viel kjõsubKhn; ää kisu tuldJuu; ära kisu minu `asjuIis; laps kisub kõik mis suabPlt; ei tohi tuld kista Krkb. käperdama älä kiso minuVai; kassipoeg lähäb rekisse, sa kisod tät, kääbustad `kassiMih; poiśs kisub tüdrukudVJg; viimäde olli rubinu sääl, `kiskun `mustlise naistKrk; ku tu̬u̬ iraaig om - - ta kisup todanaśterahvast nii `irmsadeNõo || sugutama; kannustama mud́u ei saa `poigi, ku egä muna jaoss piap esäani `kiskme, paŕts kiskkah Krk; kikass lät́š kannu `kiskmaLeic. sügama, kraapima ära kiskug pεεdJäm; Mõni `ütles et kaśs kisub tuult kui ta seda`viiti küündega kisub, et tuul pidada siis `pöörmaPöi; kisu mu `selgaMuh; `vaesed`kruapsid ja `kiśkid kas küĺjed maha, et õle üvä laps anna `leibäKod; ärä kista ega`süütä, küüne viha lääb `sisseHls; kaśs kisk `küüdsi, ei tää ka ilm sadamelää Krk; tä `kiśke küüstega mul näo `lahkiRäp 15. pingul, kitsas olema, halvasti istuma ei õle iast `lahti `leigetud, kisub kas õla päältehk `kaindla altJõh; see ülikond ei istu kenast. vaada siin on kot́t ningsiin on kurts, siit kisub `krimmuJäm; Jaki `uõdõr kjõsub, piäb alt `lahti `lasmaKhn; üks [kanga] pool `lõõgab, siis teine kisubSim; kangass kisk käe etteKrk; särk om halvaste ummeldu, kisk `kaalaPlv; [krae] kisk säläleSe 16. (uudis)maad harima ma kisu kooguga maadRei; [äkkega] `kjõstasse `kargõdKhn; karjamuad on kõik iljute üles kistodKod; kui taime maad `kiskusime, oli kelts allLai; pääle künni siskuldivaa·t̀uriga kistass maa läbi Puh 17.mitmesugust, peamfigkasutust Pukki `nahka `kiskuma (oksendama) Jõh | akkab juotagasi `kiskuma igäst `asjast, tüö jõud jääb juo kasinastLüg | kõvasti pingutama Emä, isä kisuvad vai nahast `väljä, aga tüttart`tüöle ei paneLüg; oh sedä `tüükeist, mis olt kül˽`kiskõnuSan | kui kuud varjotatse, siis ike `üeldässe, et kistasse, aga kes tämädä kisubKod | siidi kiskumasiidi vedama, laisklema näe maesi kisu `siidi, ma olõ peenemb miiś (tööd ei tee) Har | vahest kui kuivad mered on, `kiskuvad (astuvad) jala läbiKhk; päeva ollit ärä väsinu, muutku kissit (heitsid) ärä maha (voodisse) Krk Vrdkiskama