kiskja1`kiskjaVNgJõhJämKrjEmmReiMärKseTorRisHagJMdIisTLäSan, `kiśkjaJuuVJgTrmPlt,`kisjaHää, `kiskijaKhk, `kiskjeKrk; `kiskjä, `kiśkjäKodRõnV(-ja; kiš́kaLei); `kiskujaR(-o-Vai) sporSa, MärHääJuuJMdVJgTrmPlt, `kesko-ReiLNgMar/-u-/, `kiskuiTrvHel 1. murdja (loom) `ilveksed on `kiskojad `luomadVai; see on `kiskuja koer (tige, hammustaja) Khk; unt see köige ullem `kiskja on, misuke see köige `kiskjam on, seda ma küll εi teaKrj; suurtes `metsades elavad `kiskjad elajadMär; uńdid ja `kisjad loomad murravadHää; sie mies oo tige `justku `kiskja uńtRis; kaśs on `kange `kiskjaJMd; lõvi peab olema vist `kiskjamb viel kui lõukoerVJg; `kiśkja elajas, `murdja metsalenePlt; susi olli `kiskuiHel; soeʔ ommaʔ `kiskjäʔ eläjeʔ, üt́s `kiskjä kuri elläiKrlVrdkiskjas1 2. riiakas, tige, tülitseja (inimene) Õli `kiskuja, `juodos ku käis sis ikke alustass `riiuLüg; nee olid `seoksed `kiskijad ning riiakadKhk; nii `easte elasime, ma pöle niisugone `keskoja inimeneRei; vääga `kiskuja inime, temaga ei või puil ega mail `ollaVJg; `taplejäd `kiskjäd mehed ei õlludKod; `nuaga ei tohi lapsel `küina lõigata, sest `saama `kiskuja, `kaklejaPltVrdkismak 3. ihne, ahnitseja, omakasupüüdlik (inimene) üks `püüdäjä, oma `puole `kiskuja inimine, tämä kobika ei jättäLüg; siin oli va tüir `kaupmes, naa `eese `poole `keskoja inimeneLNg; peremies on väga `kiśkjaVJg; nemä om `seantse `kiskje rahvassKrk; mõni inimene om serände `kiskja, kraabiss kõik `endäleRan; ni juudi omma `kiśkja inemiseSan; mi˽perremiiśs om `väega `kiśkja, tii˽sa˽telle ku häste, alasi timä jorisassHar; `kiśkjä ineminõ, `kopka pääl `kisklõss (tingib) SeVrdkiskur Vrdkisklik2