[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kiskja1 `kiskja VNg Jõh Jäm Krj Emm Rei Mär Kse Tor Ris Hag JMd Iis TLä San, `kiśkja Juu VJg Trm Plt,`kisja Hää, `kiskija Khk, `kiskje Krk; `kiskjä, `kiśkjä Kod Rõn V(-ja; kiš́ka Lei); `kiskuja R(-o- Vai) spor Sa, Mär Hää Juu JMd VJg Trm Plt, `kesko- Rei LNg Mar/-u-/, `kiskui Trv Hel
1. murdja (loom) `ilveksed on `kiskojad `luomad Vai; see on `kiskuja koer (tige, hammustaja) Khk; unt see köige ullem `kiskja on, misuke see köige `kiskjam on, seda ma küll εi tea Krj; suurtes `metsades elavad `kiskjad elajad Mär; uńdid ja `kisjad loomad murravad Hää; sie mies oo tige `justku `kiskja uńt Ris; kaśs on `kange `kiskja JMd; lõvi peab olema vist `kiskjamb viel kui lõukoer VJg; `kiśkja elajas, `murdja metsalene Plt; susi olli `kiskui Hel; soeʔ ommaʔ `kiskjäʔ eläjeʔ, üt́s `kiskjä kuri elläi Krl Vrd kiskjas1
2. riiakas, tige, tülitseja (inimene) Õli `kiskuja, `juodos ku käis sis ikke alustass `riiu Lüg; nee olid `seoksed `kiskijad ning riiakad Khk; nii `easte elasime, ma pöle niisugone `keskoja inimene Rei; vääga `kiskuja inime, temaga ei või puil ega mail `olla VJg; `taplejäd `kiskjäd mehed ei õllud Kod; `nuaga ei tohi lapsel `küina lõigata, sest `saama `kiskuja, `kakleja Plt Vrd kismak
3. ihne, ahnitseja, omakasupüüdlik (inimene) üks `püüdäjä, oma `puole `kiskuja inimine, tämä kobika ei jättä Lüg; siin oli va tüir `kaupmes, naa `eese `poole `keskoja inimene LNg; peremies on väga `kiśkja VJg; nemä om `seantse `kiskje rahvass Krk; mõni inimene om serände `kiskja, kraabiss kõik `endäle Ran; ni juudi omma `kiśkja inemise San; mi˽perremiiśs om `väega `kiśkja, tii˽sa˽telle ku häste, alasi timä jorisass Har; `kiśkjä ineminõ, `kopka pääl `kisklõss (tingib) Se Vrd kiskur
Vrd kisklik2

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur