kirs1kirs g kirreS(kiŕssSaLä; kirss g kirsaKaa) L(kjõrs Khn; kiŕss g kirs(s)iLNg; g kirjeVig) K(kirss; kiŕssViK; kirts g kir(t)saJMdSim, kir(t)suJuu, kirtsoRisHMd); kiŕs(s) g kirsäTrv; kirs g `kirsiR(-rss; n `kirsiVai, g `kirsaHlj, g kireVNg) 1. õhukene kord, kirme, kelme (hrl jää) merel kirss pεεl juba; `eile‿s ole veel kirt näha; `riisusi koore kirre piima püti pεεlt ääKhk; veel on kirs peal, lööb kirre kattiJaa; Akkab [meres] juba ääre kirt `vötmaPöi; juba piimale võtn kirre korra `peale, juba akkab ää vanumaMuh; merel `tömmab juba kirre `sisseEmm; Ta läks `palja jälu läbi kirreRei; ealoo kirs pealMih; kui vahe kirs oo, `lõikab paadi läbi; meri võtab juba `kirdeTõs; kui kjõrt akkab tegemä, siis tulõb taliKhn; kõik vii oead `kirsi täisHää; õhuke kirts veel peäl juba; `muĺlus kirtsu `kat́kiJuu; viel on täna omingu jo `kirtsa pialJMd; vi̬i̬l `seante kiŕs tule `pääleTrvVrdkird, kirretis, kirse 2. kelts siis on ea `sööti `künda, kui `kirsa maa sees onHlj; nüüd on viel tie `kaunikene, kirss on `põhjasLüg; Ei ole enamb `kirsi maas kedagi, maa päris sulaIisR; enne ei tule rohi maha, kui kirss ei ole alt äraHJn; adra ninasse akkab kirss `kińni; nüüd enamb `kirssi maa sies ei oleVMr; pialt on ju mua sula, aga sies on viel kiŕss; aeg oli viel küĺm, oli `kirtsa allSim || külmunud maa hingus Enne jüri`päivä ei tõhi maas `istuda, kiŕs on maa siest tulemataLüg; maa aja `kirsi üles, se on keväde, ko akka sulama; merest `toiso ka `kirsiVai