kirpkirp g kirbuSaLäMuhL(kjõ-Khn) VMrIisKIÄksSJnVileL, g `kirbuR(n `kirpuVai); kerp g kerbuSLä(g -oLäLo) K(g -oRis), g `kerbuHljIisR 1. a.söödikputukas `Kange kirp saab `kuerastki jagu; Küll `kirbud `kuera `löüdäväd (igaüks leiab sobiva kaaslase); `Kirbu `kuodigi päält `nülgis naha maha (ahnest ja ihnsast) Kuu; vanad `naised `õtsisivvad `kirpu; `Kirbul `kiire, ei täi `tiagi, (s.t) `kärmel alali tüöd, laisk magab ka `einäajalgi; Kui `rääkima akkas, sis kõik keha `keksis ja `loksos, akketi `kirbust `kutsuma (inimest) Lüg; küll teil on `paĺlo `kirpuVai; koer nakitseb `kirpuJäm; saun on si `kirpude `vainlane - - vesi piab `saunas kirbule `körva minemaKhk; Ega neid kerpusi äi nää, mis teise mehe särgi sehes joosvad (võõrast murest) Kaa; Raudnögesi `toodi sui tuba asema alla, siis kerbud äi pidand sigimaPöi; Kerp aa kange mees üppamaEmm; vigurid täis kui koer `kerpuRei; sõnajalad `kaotada kerbod ää Mar; kirp `kargas kää `piale, täna saab `viinaMär; Koera karvass ikka `kjõrpaKhn; nagu kerp kuera persses (liikuv, kerglane inimene) Kos; näilane kerp ammustab valusamast kui süend kerp, nõnda on see inimesega kaJJn; `kerpa raputama (humtantsima) Koe; ise muss kui mutuke, jalad trilli-trallike, kõrvad piän kui koesuke, si̬i̬ one kirp; kaśsid ja koerad on kõik kirbun Kod; koer kiunub `kirpe kähenTrv; esäne kirp olevet peenike, emäne olevet paks, `tinge täüsKrk; pandass `kirpele toda kalmust, siss kirbu `kaova äräNõo; Tulija tervitab ketrajat: Kirpõ sullõ! – Ketraja vastab: Täie sullõ! Võn; mõ̭nikõ̭rd ku paĺlu `kirpõ om, sõ̭ss pandass `rõiva˽kerese pääleʔUrv; ku˽kaara `häitsese, siss om `kirpõ paĺluHar; Niguʔ kirbu sitt kulat́ski pääl (väga väike), taad ei `näeki; mis tetäʔ, uma kirbu˽küle all, egäl uma murreʔVas; Käü niguʔ kirp püksä müödä (kiirest töötegijast); sul omma `valgõ˽kirbuʔ (täid) Se; kirpu jooksmakirpe tõrjuma Tekk `viidi `laupa `õhta `sauna `kerpu `joosma, sauna leil kohutas kerbud ääPöi; Vanaste `viidi tekid ja palakad `õue kõrendi piale `kirpa `joosma, olgu palava või külma ilmagaHan; kirpu löömakulli mängima nakkami˽kirbu`lü̬ü̬mist `mäńgmä, nakkami˽`kirpu `lü̬ü̬mäKan; ma lei ar sinnu kirbust; `kirpu `lüüdi õ̭ks ińne kodo minekit vai magama minekitSe || fig`Kirbust tehä karu ja `iirest ärg; `Kennegi oli tämäle `kirbu `korva `piständ (uudis või mõte ei anna rahu) Kuu; Kirbust ti̬i̬b ärja, ärjast obuse, `väiksest asjast ti̬i̬b suure pahanduseHää; Kirbust tettakse elevant Trvb. taimekahjur kerbud nii `kaŋged `seaste, söövad eina ka εεKhk; Kerbud on `taimed nönda ää söönd, `paljad `tüükad veelPöi; mussad mutukesed on kua kirbud, üeldässe et `kapsal on kirbudKod; kirbud söövad `kapsad ja `nairid äraPal; kirbu om kapustide pääl, `väike `eĺkäve mardikuKrk; aga `naari piab maha tegemä sis ku `kirpe aig `mü̬ü̬dä omNõo; lepä mardigõʔ säntse, mõ̭ni `ütless et kirbuʔ, lehekirbuʔSe 2. püssi sihtimismärk `püssi `rauva `õtsas on `jällä kirp, sene järäle siis lähäb pauk menemäieLüg; Püssil on kukk peal, alt `tõmmad, kukk lööb toŋŋi `lahti ja käib pauk, ees raua otsa peal on kerp, sihimäŕkPöi; ku‿sa `püssä tsihit, siss tsihi kirbu päältHar 3. tulesäde tule kerbud, kui sepp taub; kerbud akkavad üppama juaVJg; kirbu `suurdus, aga ärjä `raskus (säde) Kod; Kirbu `suuru, ärjä `rassuUrv; aa, sullõ kirp puri (säde langes peale) SeVrdkirg1, kirs2 4. õistaim ühed roosid (lilled) `üitasse ka kirbuks. siniste ning roosade ödrematega, nende `seemed on `umbest kut kirbudKhk; Ma külisi `peendra pεεle `kerpusi. `Valged, roosad ning sinised kerbud `öitsesid ukse eesKaa