[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kirp kirp g kirbu SaLä Muh L(kjõ- Khn) VMr IisK I Äks SJn Vil eL, g `kirbu R(n `kirpu Vai); kerp g kerbu S (g -o LäLo) K(g -o Ris), g `kerbu Hlj IisR
1. a. söödikputukas `Kange kirp saab `kuerastki jagu; Küll `kirbud `kuera `löüdäväd (igaüks leiab sobiva kaaslase); `Kirbu `kuodigi päält `nülgis naha maha (ahnest ja ihnsast) Kuu; vanad `naised `õtsisivvad `kirpu; `Kirbul `kiire, ei täi `tiagi, (s.t) `kärmel alali tüöd, laisk magab ka `einäajalgi; Kui `rääkima akkas, sis kõik keha `keksis ja `loksos, akketi `kirbust `kutsuma (inimest) Lüg; küll teil on `paĺlo `kirpu Vai; koer nakitseb `kirpu Jäm; saun on si `kirpude `vainlane - - vesi piab `saunas kirbule `körva minema Khk; Ega neid kerpusi äi nää, mis teise mehe särgi sehes joosvad (võõrast murest) Kaa; Raudnögesi `toodi sui tuba asema alla, siis kerbud äi pidand sigima Pöi; Kerp aa kange mees üppama Emm; vigurid täis kui koer `kerpu Rei; sõnajalad `kaotada kerbod ää Mar; kirp `kargas kää `piale, täna saab `viina Mär; Koera karvass ikka `kjõrpa Khn; nagu kerp kuera persses (liikuv, kerglane inimene) Kos; näilane kerp ammustab valusamast kui süend kerp, nõnda on see inimesega ka JJn; `kerpa raputama (hum tantsima) Koe; ise muss kui mutuke, jalad trilli-trallike, kõrvad piän kui koesuke, si̬i̬ one kirp; kaśsid ja koerad on kõik kirbun Kod; koer kiunub `kirpe kähen Trv; esäne kirp olevet peenike, emäne olevet paks, `tinge täüs Krk; pandass `kirpele toda kalmust, siss kirbu `kaova ärä Nõo; Tulija tervitab ketrajat: Kirpõ sullõ! – Ketraja vastab: Täie sullõ! Võn; mõ̭nikõ̭rd ku paĺlu `kirpõ om, sõ̭ss pandass `rõiva˽kerese pääleʔ Urv; ku˽kaara `häitsese, siss om `kirpõ paĺlu Har; Niguʔ kirbu sitt kulat́ski pääl (väga väike), taad ei `näeki; mis tetäʔ, uma kirbu˽küle all, egäl uma murreʔ Vas; Käü niguʔ kirp püksä müödä (kiirest töötegijast); sul omma `valgõ˽kirbuʔ (täid) Se; kirpu jooksma kirpe tõrjuma Tekk `viidi `laupa `õhta `sauna `kerpu `joosma, sauna leil kohutas kerbud ää Pöi; Vanaste `viidi tekid ja palakad `õue kõrendi piale `kirpa `joosma, olgu palava või külma ilmaga Han; kirpu lööma kulli mängima nakkami˽kirbu`lü̬ü̬mist `mäńgmä, nakkami˽`kirpu `lü̬ü̬mä Kan; ma lei ar sinnu kirbust; `kirpu `lüüdi õ̭ks ińne kodo minekit vai magama minekit Se || fig `Kirbust tehä karu ja `iirest ärg; `Kennegi oli tämäle `kirbu `korva `piständ (uudis või mõte ei anna rahu) Kuu; Kirbust ti̬i̬b ärja, ärjast obuse, `väiksest asjast ti̬i̬b suure pahanduse Hää; Kirbust tettakse elevant Trv b.  taimekahjur kerbud nii `kaŋged `seaste, söövad eina ka εε Khk; Kerbud on `taimed nönda ää söönd, `paljad `tüükad veel Pöi; mussad mutukesed on kua kirbud, üeldässe et `kapsal on kirbud Kod; kirbud söövad `kapsad ja `nairid ära Pal; kirbu om kapustide pääl, `väike `eĺkäve mardiku Krk; aga `naari piab maha tegemä sis ku `kirpe aig `mü̬ü̬dä om Nõo; lepä mardigõʔ säntse, mõ̭ni `ütless et kirbuʔ, lehekirbuʔ Se
2. püssi sihtimismärk `püssi `rauva `õtsas on `jällä kirp, sene järäle siis lähäb pauk menemäie Lüg; Püssil on kukk peal, alt `tõmmad, kukk lööb toŋŋi `lahti ja käib pauk, ees raua otsa peal on kerp, sihimäŕk Pöi; ku‿sa `püssä tsihit, siss tsihi kirbu päält Har
3. tulesäde tule kerbud, kui sepp taub; kerbud akkavad üppama jua VJg; kirbu `suurdus, aga ärjä `raskus (säde) Kod; Kirbu `suuru, ärjä `rassu Urv; aa, sullõ kirp puri (säde langes peale) Se Vrd kirg1, kirs2
4. õistaim ühed roosid (lilled) `üitasse ka kirbuks. siniste ning roosade ödrematega, nende `seemed on `umbest kut kirbud Khk; Ma külisi `peendra pεεle `kerpusi. `Valged, roosad ning sinised kerbud `öitsesid ukse ees Kaa

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur