[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kiriku-
1. kirikus või kiriku juures asuv, kirikuga seonduv Ta oli noorest peest kergukooris laulijaks Kaa; kergupakk olnd seda nägu kut vana `sääduse kaŋŋasjalad; Jaani Juri olnd veel köige `viimaks kergupakkus, see oli `süidlaste `tarvis Vll; Kergu `küünlad olid pisiksed `peened vaha `küünlad; See on kergu `säädus, et kolm kord `öötakse [abiellujad] `kantslist moha Pöi; kolm pühabet `olli tõtta (teda) kirgu `sambas peksetud Muh; kiriku `kaakis `pekstud Rid; `enni olid kiriku `teendrid, need aasid kirikus kiriku kotiga raha; kiriku `säädus oo koa, et kui laual keid, siis laua eest maksetasse; kiriku kaak oo olnd kiriku värävas; mes tätt `rääkida, tä oo nüüd keriku kapast `juua saand (leeris käinud) Mar; kiriku `tiindred löövad `kella ja teenivad kirikud Hää; kiriku`laekasse `pańdi koa ikke raha, kui `käidi lauale kirjutamas; `Juurus on kiriku `õue paelu `surnuid `maetud Juu; [enne pühi] `jaetasse keriku `ańdid `vaesile, egä valla vü̬ü̬lmöl̀der jagab õma valla `vaesile; ku kerik `siśse `lü̬ü̬di, kell `sisse lõi, akas keriko tiänistus, siis keriko vaśt akas [hobuseid] `vaśtma, kihelkonnass makseti keriko vahi palk; keriku `samman peksetud vanass inimeisi, mes üks kuŕjategija õli ehk lapse ärä ukas Kod; keriku õues on rist, vanal aal `ümber keriku matetud `surnud; nüid on keriku õvv, aga si̬i̬ kiviriśt on ike alles kerikuõuves Pal; kiriku ussen om suur ein; obesit olli kiriku uśs täis; kiriku lipu viiass `vällä `jordani päeväl, lihade pühäde `ü̬ü̬si Krk; `lauba `õhtupoolen kiriku `teener lää kirikut koristeme Hel; `umbõss kellä kuvvõ `aigu `laśke `pri̬i̬stre kerikust pühäpiĺdiʔ, riśtiʔ ja `keŕkolipuʔ `vällä tuvvaʔ jõe`vi̬i̬rde Räp
2. pühapäeva-, esindus-, kirikuskäimise Sa võid viel `uhkustada oma keriku `ammastega (ülemised esihambad), minu `tütrel ei õle enämb keriku`ambaid, suu kõhe lage iest; `Mispärast sis keriku`kinnas piab minema, kui labakuid võtta on; keriku `vanker õli `pienemast `tehtud ja `puhtamast Lüg; see mo keriku rätik, ää sedä pane Mar; kiriku seelikul oli siis lint all ja kard pial Tõs; Vanasti `tehti vi̬i̬l roosidega sukad, kengasukad või kirikusukad Hää; kiriku tanu oli `riidest, `valge pit́s oli `iares Hag; õmad keriku ilbud ikke one [igaühel] Kod; kiriku `põlledel olid pit́sid all Lai; kirigu`pastla `täŕkme oo peeneba, `kapla es `näeki, õhepa, et na ümmer jala `kińni kurdave. periss`parki [nahka] osteti kirigu`pastliss, nahk oli `pehme ku kädsisiʔ; ega `vastsit kirigu`rõõvit es panna `küllä `seĺgä Krk; Egas keŕku rõevast tüü man ei tohi ärä lörtsutada Nõo; keriko tanu oĺl liina`rõivast Kan; Tü̬ü̬ viisuʔ tet́ti paju koorõst, keriku viisuʔ koeti kõo tohust Urv; ärä putu ta mu kerigu pruńts Krl; Nu̬u̬ oĺli nu̬u̬˽kerigu ohaʔ, pulma sõita ja˽kośa `kävvüʔ; A˽kerigu˽`kinda ja˽käügi `kinda `koet́i suurõ kirägaʔ; Kerigu sukaʔ `oĺli `valgõʔ Rõu; No olõ‿i `vaĺget `rü̬ü̬de inäp sukuge, a kerigorüvvi õks omma˽vi̬i̬l `valgõʔ Se