[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kirik kiri|k g -ku Jõe(-gu) Kuu(kirk g `kirgu) u Mus Jaa Pöi Rei, L(-ko Kul, -gu Saa) K(kirk Ris) M(-gu Krk); keri|k g -ku Hlj RId(-gu VNg) u Mus Pha Jaa Pöi Emm Phl, Ris Kei Kos VJg I Äks T(`keŕku TLä) Vas, -gu Hi V(ḱ- Lei, g -o Vas Se Lut), g -ko Rid Mar Vas Räp; keri|ku g -gu VNg Jõh, keri|ko g -go Vai(kirkko g `kirgo); kerk g kergu S(kirk g kirgu SaLä Muh); keŕk g `keŕku T(-o Võn, -ü San) Krl(-ü) VId(-o Plv Vas; ḱ- Kra)
1. pühakoda viistoist `virsta maad, `enne kui saad kirigu `juure Jõe; Kirik pole `ninda täüs, et papp sise ei mahu Kuu; siis neid `sakso oli se keriko täis; kerigos ja kerigo ies oli suur pühä Vai; jöulube `öhta `mindi kirgule, kirk oli `noori täis Jäm; koes oli kirk, sääl oli köŕts ka; tehasse kirgul inimiseks (leeritatakse); kui kirgult εε tullasse, siis `antasse kirgu terisid teisele `kääga Khk; seitse `venda ei lubatud keriku ka `minna, siis pidi kerik `kaela kukkuma Mus; niid akkasid surmaga kergule minema Kaa; `Kerkude `juures olid koolid, papid ja `köstrid olid öpetajaks Pöi; kui kirgust `tuldi, siis es passi laulda mette Muh; Käist sa täna kergul ka Käi; poiss tikkos kirikosse Kul; lähme kiriku `alla `poodi Vig; pühaba omigu oli isal esimene töö kirikusse Mih; mede kirik on `veike Hää; `pańni rüvi `seĺgä, läks kiriguse Saa; olid kingad `jalgas ja läks kiriku Rap; tütarlaps vaadand neile näkku ja üöld, et ise lähäte `kirkulle ja naarate KuuK; ärge viige mind kiriku matta, ma põle seda veart JMd; kirikus ei `käidud `ilmaski `pastliga JJn; kihutand obusega kohe kerikusse Rak; siin kerikute juures on obesed väĺlas lasipuu külles Äks; kui on kolm `korda kuulutud, siis tulevad laalatused, lähvad pulmaga kiriku Ksi; peiu poiss viis pruudi kiriku KJn; `suuga tege suure linna, kätege ei saa `kärbläse kirikut (suurustamisest) Trv; `täämbe om lugeje kirikun Hel; loĺl saab `keŕkun kah `pessä Ran; `kaugembald sõediva obestega kerikude Puh; vanast tulliva `keŕkude, `suvva jalan; seräst `keŕkut ei olnagi, ku Nõo keŕk om Nõo; kui mina `keŕkude lät́si, siss ańd esä oma särgi Kam; kas sa mi `keŕküt nännüʔ olet San; sõ̭ss na˽kävevä˽kerikudõ `pihti Urv; vanast oĺliva˽kerikih `koŕjusskotigoʔ Plv; lihavõttõ pühi `aigu ma˽käve kerikoh Vas; keelega ti̬i̬t kerigo `maalõ, a kässiga saa‿i midägi tetäʔ (suurustajale); inemine lätt kerikohe, kerikost saa ai `vällä = kala lätt rihitsähe (mõrda) Se; kerik um `pallusõ paiḱ, kerikun riśtitäss, kerikun laulatadass Lut; kirik keset küla keskmine võimalus, kesktee Eks `tieme kirik kesk külä, siis on `kaigil üht`viisi Kuu; Noh, teeme kergu küla keskele: ma jäta obuseinnast viis rubla ala, pane sa viis `juure Kaa; Teemi kasu pooleks, teemi kerik kesk küla Emm; Einakuhi oo sedasi jägatud, et kirik keset küla Han; teeme nüid keŕk keset külä, siss ei ole `kummalegi midägi nurinat Nõo; No sai küll `õigõlõ, no sai kerik keset küllä Rõu; kirikut lõhkuma ehal käima `poisid `käivad `kangid `olma all kirikut `lohkumas Jõe; poisid läksid kirikud `lõhkuma, kang õlma all Koe; poisi lääve kirikud `lõhkme, kangi õlma all Hls || fig hobust sundima akkasin tämäle kua keriku `jalga `siśse `siädmä Kod
2. kirikumõis me olim sääl kirgul teul `seltsis, olim `suiliseks sääl Ans; Nee on `endised kergu majad Pöi; ma oli siis seal kiriku maeade sees ekke neid seal `teenimas koa Aud; meie õmadel tuleb keriku `juure kümme `kru̬u̬ni `maksa Pal; kiriku sigu söötma leeris käima on präägust `leeris, kirgu sigu `söötmas Jäm; kui sa es ole kirgu sigu ää `söötand mette, sis sa‿s ole veel mees mette Khk; nüid oo kergu siad söödetud, vöid mihele `minna Mus; siis sa said ikka täie inimese `öiguse, kui sa kiriku sead ärä `söötsid Vll
3. a. jumalateenistus ähk jövab `enne `kirku `surnu ajas `keia Khk; mεneva pühaba es ole `kirku Muh; jähi kirikuga iĺlaks, oli juba vana pime käes, kui kirikuga akkas Ris; katsu `enne kerikud õpetajaga kokku soada Trm; `õptaja tegi ilosa keriku lapsile Kod; nüid ju ei `lastud kerikid pidada Pal; Kui kirik läbi `oĺli, siis `loeti `jälle iśsämeie ärä KJn; jäime `sinna saksa kirikuss, `õhtse poolikun Krk; tu̬u̬ ollõv olluʔ `päivä `pääle kerigu Har; pulksti üte`teiš́ḱüme `aigu ḱerik alatass ṕetaʔ Lei; kirikut sisse ~ välja lööma jumalateenistust alustama, lõpetama kerik `lüässe `vällä, kell akkab `lüömä Lüg; kirgulised `lähtvad `kirku, kut kirk `sisse lüiaste Jäm; kirik elistab `sisse Ris; juba kelläd lööväd kiriku `väĺla Juu; kerik lüiasse `sisse, lüiasse `välja Trm; ku kirik lüvväss `vällä, lüvväss `neĺla `kella Krk; ku keŕk `sisse `lüvväss, siss nakava erilä `mäńgmä Nõo; ḱerik ṕeštass `š́iš́še, ḱerik ṕeštass `ussõ Lei || armulauale minema, võtma lähäb söömata `kirku Ris; `õptaja võtab keriku lierilapsed Kod; (õpetaja) tulli temät kirikuss `võtme, jumale `armu `andme Krk b. kirikukogudus; kirikulised kirk läks sise Kuu; kerigu on sies VNg; `Näet sa, kerik läheb jo `sisse, `jäimegi `iĺjast IisR; ta on Jämaja kirgu inimene Jäm; kui `jutlus läbi, sis kirk tuleb `välja, rahvas kirgust tuleb `välja Khk; Kerk lihab `sisse, kellad löövad Pöi; kirik on `väljas, kirikulised tulevad `vasta Rei; kirik läks `sisse, teenistus akkas `piäle; kirik oo sees, lähme ruttu; `preester õnnistatse ää kiriku `peäle Tõs; Ageri öpetaja sai `seie kiriku `piale laulatud Ris; kirik on kõik `väĺla tuld juba, lõppend kõik Juu; kirik läks `sisse ja jumala teenistus `algas `piale Koe; `piiskop on üle kerikite Kod; ei soand `õigest aast, juba kerik õli si̬i̬s Pal; joba kirigu inimese tulev, kirik om vällän Krk; kerik lätt jo `ussõ Har; kerik oĺl jo siseh Plv
4. (usutunnistused) kirgu usud; Torgu vene kirgu `järge on se kummardamine Jäm; ma ole ka katoliku `kerkus käind Vll; Luteri kergud ja luteri `surnu ajad, nee on vanad Pöi; see luteruse kirik oo ristiusu kirik ja vene kirik koa Mar; sii oo `õigeusu kirik ja luteruse kirik Tõs; `tiakoń on vene kirikus Ris; katoliku keŕk om liinan Ran; vene keŕk om `säetu targaste, sääl ei ole `peńke Nõo; katoli kerik kohõ `koŕjuzõʔ katoliʔ `pallõma jumalat, ljutari kerikolõ `koŕjuzõʔ ljutari rahvass; sidi kerik Lut