kirgma`kirgma, `kiŕgmeHel; `kiŕgmä, (ta) kiŕgT(-maSan; [ta] kirebTLä) V(ḱ-Se; -meKrl; (ma) kireRõuLei, kiriʔPlvKan) kirema me kuke akkave joba kellä kate`tõisku `aigu `ü̬ü̬se`kirgmaHel; mõisan kikass joba `kiŕgnu, siss tullu ommuk kaRan; kikass kireb, tuleb `tõisi `ilmuPuh; ku kana kirevä, siss saap `ku̬u̬ljit, kooleb mõni äräNõo; joba kikass `kirgse, nüüd om keskü̬ü̬Kam; taa kana mul kiŕg, kiŕg ja munõss, munõss ja˽kiŕgSan; kikass oĺl `kiŕgünüʔ; tsillakõnõ kikass kuuluss `kiŕgivHar; ku˽kana kiŕg, siss tulõ õnnetussPlv; kui täämbä kikas kiŕg, et sis saavaʔ hummõń sadojatsõʔ ilmaʔVas; ku kikkaʔ õdagu `kiŕgväʔ, saa `vihmaSe; ku kana kiŕg, saa `kuuĺjaLut || häälitsema; tõrelema si̬i̬ taar om nii apu, et panep vai `kiŕgmäNõo; saʔ kui kikaśs kiret (tõreled) Rõu; esi˽kiŕg kivi otsan, näĺg hauk habõmõn (muretust inimesest) Räp; tu om õ̭ks paŕeb, ku kikass ḱiŕg inne kanna (tu̬u̬h majah olõ õi `tolku, ku kabõh́hinõ kõnõlass inne poiśsi) Se | suurustama, uhkustama mis sa tan kirit, egass saʔ nii paĺlo väärt ei olõkeʔKan; `Kirgü‿i˽midägi uma `nu̬u̬rusõga, küll˽tult pia mi˽vannu rekkeRõu; Mis sa˽kiret inne `aigo, vaśt ei jõvvake˽peräleRäpVrdkiratsema2, kiräh(h)ämä, kirgama2