kirevkirev g –ä Kod; kirrevHelVõnRõnKrlRäpLut, g kireväSan(-e) UrvRõu; kirivTMrKodTOte, g –ä RanNõo, –e Hel; kirrivTHarPlvSe(ḱ-) Lut, kiŕrivHarRõuPlvVasSe, g kirivä; kirrõvHar, g kirõvaSanKrl(-õ); n kiriväKodVil, kiriveSaa 1.kirju, mitmevärviline tehätse kereva värviga ka [kindaid] Var; kirive lõng on kokku korrudud, teine lõng teist `värmiSaa; Kirjäk om kiriv lehm, kas `valge-must vai verev-`valgeRan; miul om kirivä `rõiva, sinul ütte `väŕmi; naistel olliva ennevanast kiriva vüü vüülPuh; ma‿lli kõigil `tutva nigu kirriv peni jälle; `poiske tei pikä kirivä vitsa `endäle; arak om kirriv, pää om must ja si̬i̬vä om `valge-kiriväNõo; [kui] kirriv liblik tulep keväde `väĺlä, saap kirju elu. ma näi ütte kirivät liblikut Kam; kirrõv lehm oĺl näet Kiŕjat́; rästik siug vaest mõni om kirrev õka ku ubaSan; maa joba kirrev, lumi nakkass är minemäUrv; lepä linnuʔ kirevide `siibuga; käsi oĺl prussõl ärä `sü̬ü̬dü kirivässHar; ku kirrev ähn käü kodu, tullev `külmäRõu; kägo lätt sügüse poolõ kuĺliss, `sääntsess kirivässPlv; lakõ väli, kiŕriv kari, tark kaŕa `kaitsja = raamat ja lugõjaVas; sa olt kiŕriv kui paiuharak; `kärbläse omma `sitnu ar kiriväst `õkva; hobõsit ka om ḱirivitSe; kirriv sääne um, üt́s tähekene must, tõõńõ verrev ali miä Lut 2.figa.keeruline, segane; halb õlid vägä kireväd pääväd, õli alb peremi̬i̬s, ei antud süädä, alb elo; viimäne õts õli õmal kirevKod; Nii kiriv nigu üüse tähtist taevas om, nii kiriv om ka inimese elu ällist avvaniNõo; ilma elu om väega˽halv ja kiŕrivHar; aśäʔ omma nii kirivä, `mitmõ keerolitseʔ, aoʔ omma kiriväʔ, halvaʔSeb.virvendav, hägune, segane edimält `tu̬u̬di puttõl ette, siss ku joba siĺmä kirivä, siss `panti `veksel ette; `siĺmi iin läeb kõik kirivässPuh; [haigel] `muutis siĺmäde i̬i̬n joba nii väegä kireväst kõik si̬i̬ asi TMr; küll si̬i̬ ilma elu om ukan, `õkva pää lätt kiriväss mõteldenRõn; mitte ma ei saaʔ lukõʔ, silmäʔ kireteseʔ, kõiḱ om üts kirrev Krl; Sõss nakaś Ants kirivä `pääga˽kodu minemäRõu; śjoo tege pää kiriväst; taal olliʔ silmäʔ kiriväʔ (joobnuna) Se || peksa andma, karistama kirevid pökse tegemä – `pesmäNõo; mina ańni tal `perse kirivästVõn; räpsiti nii et kindsu oĺliva kiriväʔHar Vrdkirivane, kirjav