[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
kiputama2 kipu|tam(m)a V(-tõmõ Krl; ḱi- Se)
1. kipitama, kirvendama aavaʔ kiputõsõʔ Krl; Taa peenü˽pipõŕ ja peenü˽su̬u̬l kiputass suun Rõu; käsi vai jalg `veit́kene kiputass; nõ̭na kõ̭õ̭ ḱiputass Se || fig süä kiputäss - - kohe minnäʔ tahatõ, ei saaʔ Räp; mul `süäme pääl ku kiputass Se Vrd kibutama2
2. kibelema, kärsitu olema mis sul kiputõss tan `tüügõʔ Krl; sul tah väega kiputass ta mineḱ Se || fig mul ḱiput́ (sõna) keele pääl, aga jät́i nisa·madõ; näĺg kiputass kaala päle Se
1. kipitama, kirvendama aavaʔ kiputõsõʔ Krl; Taa peenü˽pipõŕ ja peenü˽su̬u̬l kiputass suun Rõu; käsi vai jalg `veit́kene kiputass; nõ̭na kõ̭õ̭ ḱiputass Se || fig süä kiputäss - - kohe minnäʔ tahatõ, ei saaʔ Räp; mul `süäme pääl ku kiputass Se Vrd kibutama2
2. kibelema, kärsitu olema mis sul kiputõss tan `tüügõʔ Krl; sul tah väega kiputass ta mineḱ Se || fig mul ḱiput́ (sõna) keele pääl, aga jät́i nisa·madõ; näĺg kiputass kaala päle Se
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|