[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kipitsema kipitse|ma Jõh Sa Muh Tõs Aud Hää Iis Trm Plt Vil, -mä Puh Nõo Ote Urv/-ṕ-/, -mmä Har Plv, -me Trv Hel San, -mme, -tsõmõ Krl
1. kipitama, kirvendama; valu tegema, tuikama nii `kangest kipitseb köha, ikka köhi Jäm; `amba sihes akab valu kipitsema; selg kipitseb kiheleda Khk; `kurkus kipitseb üks asi nõnna et Muh; põĺb kipitseb, nõges oo vist kõrvetan Aud; natuke kipitseb Plt; mis sul sääl kipitseb, et sa rahu ei saa Nõo; ma pani `su̬u̬la `pääle, küll lõigutab ja kipitseb nüid Ote; nõgene kipitsess käe pääl San; kaal kipitsäss, ei tiiä, mia tahaʔ `kurku om lännüʔ Har; kärnäʔ kipitseseʔ Plv
2. fig kripeldama, rahutuks tegema kompveki kot́t kipitses taal iŋŋe pεεl; südä kipitseb sihes, ma pia ikka sönna minema; see kipitses mool `ammu juba südame pεεl, nüüd ma sai ta εε ütelda Khk; Mul kipitses keikse aeg keele peel - - aga sai ennast veel oida Kaa; süda kipitseb sehes Muh; kipitseb südame pial Trm; si̬i̬ asi tal kipit́s keele pääl Hel; mis sul nüid `süäme pääl kipitseb, ku sa rahu ei saa Nõo || menel tüdrugul perse kipitseb paigulist isaste `järge Khk
3. kibelema; kärsitult kuhugi kippuma; nihelema noored kipitsevad, tikkuvad kirgule Khk; siad kipitsevad (püherdavad) väĺlas Hää; kipitseb aga menema Iis; Kipitseb nagu kass sita hädäs Vil; mis sa ike kipitset, mis sa ike `lendat Hel || Kipitseb kõhu pääl, nipitseb naba pääl, lähäb `sisse `silpsti = võti Jõh
Vrd kipitsama