kind kińd g kinni, `kinde, `kińdeHls, n `kińde Krk 1.kindel; tihe ta olli õige kińd, et `luhti es pääse `sisse; ei ole ää kińd küüń ollu, õige aru küüń ollu; meil olli vastane rehe, kińd olli, mis `lämme pidäje oone Hls; tuule vuhin, mõtsa kahin, `kińdep ku kivine puukirst = pähkel KrkVrdkindene 2.kinnine, endassesulgunud temä om nõnda `kińde, et `kennigi tal manu ei saa. `kińde inimene, si̬i̬ ei avalte oma saladust tõśtel Krk 3.tahe sü̬ü̬ḱ om kińd, soolatsemp, tehemp; sü̬ü̬ḱ om täämpe õige kińd saanu (parajalt soolane) Hls; ei saa `kińdet `sü̬ü̬ki, süä kurt vesine; sei kait́s kolm `räime äräde, nüid o süä `kińde; süä läit́s paĺlu `kińdepess ja tehepessKrk