kimmässkimmässSan, g `kimmä V(-śsHarSeLei; kiḿmäss g `kiḿmäSe); `kemmass, ḱemas g `kemma(ḱ-), komp kemmeb, `ḱemmabLei 1. a.tugev, kõva; vastupidav, püsiv, tihe ku iks vundamäńt kimmäss om, sõ̭s om maja ka kimmäss Kan; Naa˽tsuvva oĺli˽mul õigõ˽`kimmä˽pedämä; kimmäss maa Urv; ma˽taha õks nii parast kimmäst [riiet] kotaʔHar; Nii sai `ku̬u̬rma kimmäs ja timäga võissõ `sõita vai kohe; Võta no˽midä `kimmäppä `sälgä mugu˽käü naad́e `tsit́si hibalidõga külmä ilmaga; pää man um `kruvvõ `puuduss, olõ õi˽kõ̭iḱ kruv́vi˽`kimmäʔ (aru on napp) Rõu; väega kimmäss [raha] papõŕ oĺl; kimmäśs saabaśs (veekindel) Se || `kimmäpä `murdõga (Krabi valla hääldus on Viitina valla omast kõvem, järsum) Rõu; Supp om kimmä soolaga Vas || korralikult, hästi tehtud kae˽mis kimmäst tü̬ü̬t ta tege Urvb.jõuline, vastupidav; sitke; tugeva kehaehitusega (loom) kimmäss lu̬u̬mSan; lõdvalobõsõl omma˽külle luuʔ paĺluõrõ˛õba ku `kimmäl Urv; vanast oĺli kõva ja `kimme˽t́siaʔ(kui ise endile toitu otsisid); taa `kimmä lihaga hopõn, ta ei˽sata ni˽ruttu lihast mahaʔ (ei jää kõhnaks); tuukõrd oĺliʔ esi˽ka˽vi̬i̬l `kimmämbä, noʔ olõt vi̬i̬l `hõelambass jäänüʔ; `ait́umma, no˽sai˽ma süüwäʔ, sai ma˽`kimmämbäss, no˽võit jälle minnä Har; Ma joht taad räbäkut `nüssä jovva õiʔ, mul olõ õi `säntsid `kiḿmit käśsiRõuc.toitev, tugev(söök) kimmäss sü̬ü̬ḱ, kõtt sai täüś Har; Haańal pidi tu̬u̬ sü̬ü̬ḱ õ̭ks neh kimmäss olõma RõuVrdkimmõss 2. a.usaldusväärne; sõnapidaja kimmäss sõnage miis San; Tiä om nii `kimmä sõ̭naga et, tiä sullõ `perrä joba ei annaʔ Urv; Hilda um uḿmi sõ̭nnu pääle alati kimmäss Rõu; `liisnat kõ̭nõlõ õi, säänest lopi, om kimmäśs, `kimmä jutugaʔ; tä‿m `kimmä `süämegaʔ (järeleandmatu) Seb.kindel, veendunud täl om `õkva kimmäss nõu naist võttaʔSec.otsustatud, lõplik ti̬i̬ʔ asi `kimmäss Urv; kimmäss sõ̭na, ma õi petäʔ Se 3.kerge, hõlbus, lihtne mul šie peńk `andmin `tuulõ, nu `ḱemmab nõstaʔ (tõusta); `kemmäp kiiĺ; leina (linna) mehel om ḱemaz elu, ai olõ teǵemin kõ˛ust, bet om pääst; ma olõ [kaalult] ḱemmass katõzaḱümed kilu`grammi Lei Vrdkimmälik, kinmäss